Lepa-Ansi perenaine Anni Soomre kodutee on suure osa aastast ojaga triiki, kuival ajal aga enamasti porine.

Kaks naabrinaist, kel seetõttu raske, on Anni Soomre Lepa-Ansi ning Irme Hanni Lepa-Triinu talust. Talud asuvad Treimani oja kaldal. Vesi tulvab neile ojaharust, mida ei taha endale riik ega kaks oja kaldal elavat naabrinaist.

12. augustil, kui vihma oli teist-kolmandat ööd valanud nagu oavarrest ja kõrgematest metsadest alla voolav vesi täitis kraavid ja kuivanud niresängid ning ujutas üle Treimani oja, avanes kohapeal masendav pilt.

Mõlema talu õu oli vett täis, sissesõidutee üksainus oja ning sillad ja truubipealsed samuti veega triiki. Kaks talu olid ära lõigatud, ehkki asuvad naabermajadest, mis kuivale jäid, peaaegu kiviviske kaugusel.

Hiljem Treimanisse helistanuna kuulsin Lepa-Triinu perenaiselt, et kulus kümme päeva, enne kui tulvavesi niipalju tagasi valgus, et madalaim teelõik, mis taludest valda viib, vee alt vabanes ja tahenedes autot kandma hakkas, et sõita riskiti.

See lugu oleks üksnes kurb loodusjõududega rinnapistmine, kui nii oleks Lepa-Ansil ja Lepa-Triinul läbi aegade olnud. Aga ei ole.

Üleujutusi esines rannaäärsel madalal maal ju varemgi, aga 2003. aasta kevadel maaparandustööde järel läks olukord eriti hulluks. Kaks talu on nüüd tulvaveega äralõigatud isegi siis, kui enamik maa- ja aiapidajaid avatud taevaluukide üle heameelt tunneb.

Peale selle lasti 2003. aastal ojaharu kõige väiksema mahuga truup ära lõhkuda, aga truubi peal oli sild üle oja ja see asus just kahe talu sissesõiduteel. Ojatagune künti seejärel üles, sest silda enam polnud. Kuival ajal ikka üle oja saab, aga märjaga ei pääse sinna koorma-, sõidu- ega arstiauto.

Nüüd küsivad perenaised: kes õigupoolest peaks seda oja puhastama ja truupe hooldama ja nende talude juurde sissesõidutee ehitama?

Omanikud ehitagu tee ise

Pärnu maaparandusbüroo juhataja Ain Juurikas kinnitas, et selle Treimani ojaharu hooldamine ja truupide korrashoid pole riigi asi, mistõttu maaparandusbürool sellega tegelda ei lubatagi.

“See oja kuulub ümberkaudseile maaomanikele,” ütles Juurikas, sest kui oja-ala on Eestis alla kümne ruutkilomeetri, siis riigi maaparandajad seal hooldustöid ei tee ega toeta. “Treimani oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimistussegi,” lisas Juurikas, väites, et Pärnu büroo pole selles ojaharus maaparandustöid teinud.

Juurikas selgitas, et isegi kui tuleks teha, pole tõenäoline, et maaparandusbürool selleks kohe raha jätkub.

“Pärnu maaparandusbüroo saab põllumajandusministeeriumilt aastas 1,2 miljonit krooni. Selle raha eest jõuame maaparanduse hooldustöid teha aastas just nii palju, et kulub 25 aastat, enne kui Pärnumaale ringi peale jõuame,” nentis Juurikas, võttes Treimani naistelt viimsegi lootuse, et riik ojakaldale neile hädas appi tuleb.

Veel öeldi maaparandusbüroost, et pole fondigi, kust õuetee ehituseks raha küsida.

“Oleks tegu põllule viiva teega, saaks selleks ehk maaparanduse integreerumisfondist toetust,” oletas Juurikas. “Aga tegu on õue sissesõiduteega.”

Häädemeeste vallavalitsus teatas taluperenaistele juba aprillis, et vallakassas puudub raha kahe talu sissesõidutee ja maanteekraavi truubi ehitamiseks.

Nüüd on vallavanem Urmas Aava optimistlikum. “Kuna vallakassas on praegu raha rohkem, kui kevadel julgesime loota, siis tuleb asja arutada ja ma usun, et me siiski suudame neid kahte majapidamist sissesõidutee ja truubi ehitamisel aidata,” ütles Aava eile telefonitsi. “Aga ma kordan, seda asja tuleb vallamajas arutada.”

Naistel on hea idee

Soomre ega Hanni ei tahagi enam vana teed, mis on niigi suurema osa ajast vee all, jääklompides või porist pehme ning kulgeb pealegi teiste talude maa peal. Nad usuvad, et lihtsam on ehitada oma tee, kokku umbes 30 meetrit üle nende enda kartulimaa ja õkva üle ojaharu vallatee külge kinni.

“See ei tohiks ilmatu kallis olla,” arvas Lepa-Ansi perenaine Soomre.

“Minul pole õrna ettekujutustki, palju selline tee, uus truup ja sild maksma võiksid minna,” tunnistas Lepa-Triinu perenaine Hanni.

Tee ehitamise hind sõltub suurel määral sellest, kui kaugelt tuleb tee täitematerjal kohale vedada.

Häädemeeste teemeistri Raivo Taltsi sõnutsi on lähim koht, kust Treimanisse killustikku vedada, Anelema karjäär, kruusa aga saab Potsepalt. Tema arvestuste järgi läheks tee-ehitus kahele talule maksma umbkaudu 16 000 krooni, kui sissesõidutee laiuseks arvestada neli meetrit ja pikkuseks 30 meetrit.

Niipalju raha pole kerge korrapealt kokku saada. Eriti, kui taludes on otsustatud turismi arendama hakata ja seetõttu on talumajapidamistesse hiljuti investeeritudki. Eks ikka lootuses, et riik või omavalitsus neile teehädas appi tulevad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3