Kohalike linna ja maa üldhariduskoolide õpilaskond vähenes tänavu 743 õpilase võrra, seda on terve gümnaasiumi jagu. Lõpetajaid on palju, kuid õpilasi peale tulemas vähe. Laulva revolutsiooni ajal sündinute põlvkond lõpetas põhikooli ja tänavu osutusid Pärnumaal ootamatult populaarseks ka kutsehariduskeskuses pakutavad erialad.

Natuke nukker on tänane päev Pärnu Slaavi põhikoolis, sest kooli tulevik on segane.

Koolis õpib praegu vähem kui 200 Ülejõe last ning õpetaja Karolina Toomsalu (pildil) klassis alustab täna kooliteed 15 last. Kas sama õpetaja jätkab teises klassis ja kus see klass täpselt asub, on teadmata, sest linna arengukava näeb järgmisel aastal ette vene õppekeelega koolide ühendamise.

Pärnu maavalitsuse haridusosakonna juhataja Avo Jussi sõnade kohaselt on lastenappus mõneti ka positiivne. Õpetajatel peaks jaguma iga õpilase jaoks enam tähelepanu ja koolid hakkavad laste pärast võistlema. “Tiheneb võitlus iga pea pärast, eriti aga andekate peade pärast,” prognoosis Juss. Seda nii gümnaasiumides kui kõrgkoolides. Pingutama peavad need, kes arvavad, et viletsa põhikoolitunnistusega pääseb ikka kuidagi kutsehariduskooli. “Konkurss kohaliku kutseõppeasutuse erialadel näitas, et hinnete keskmine peaks olema vähemalt 3,6,” märkis Juss.

Foto: Urmas Luik

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 5