Jane Oks ja Kristiina Tamm on noored kunstiõpetajad ning kursuseõed Tallinna ülikooli päevilt. Urmas Luik

Jane Oksale on Kilingi-Nõmme gümnaasium esimene kool, kus ta pärast Tallinna ülikooli lõpetamist õpetama asub, Kristiina Tamm alustab täiskohaga töötamist Juurikaru põhikoolis, noored kunstiõpetajad on kursuseõed ja maandunud pärast kõrgkooliõpinguid mõlemad oma kodukandis.

Mõlemale meeldis koolipraktikal viibitud aeg. “Tundub, et lastele meeldivad noored õpetajad,” leidsid Oks ja Tamm.

Samal teemal: PILT: Täna läheb kooli 743 last vähem Kutsehariduskeskuses lisakonkurss

Oks on Kilingi-Nõmmes kasvanud. Tema vanaema Asta Suss töötas samas koolis kunstiõpetajana pool sajandit. Koolipraktika Oksal hirmu nahka ei ajanud.

Tamm töötas Juurikaru põhikoolis osalise koormusega juba eelmisel õppeaastal, nüüd saab tema laps kaheseks ning emal hea täiskohaga tööle asuda.

Ootel pea 100 kohta

Pärnu maavalitsuse haridusosakonna juhataja Avo Juss tõdes, et kuigi valdavalt on maakoolides õpetajad olemas, oli 21. augustil puudu kokku 14 pedagoogi. Enne kooliaasta algust on direktorid küllap mingi lahenduse leidnud, pakkus Juss.

Igal aastal on järjest kehvemad lood noorte õpetajate osas. Kui varasematel aastatel on pärast kõrgkooli lõpetamist alustanud pedagoogina kohalikus maakonnas stabiilselt kuus kuni kümme noort, siis eelmisel aastal soovis Pärnumaal õpetajana tööle asuda kõigest viis ning tänavu ainult kolm noort.

Põhjuseks tõi Juss, et õpetajaamet on minetanud noorte seas populaarsuse, sest tegu on vastutusrikka ja raske tööga. Jussi arvates päästaks see, kui õpetaja amet ühiskonnas väärtustatakse, makstes selle eest väärilist palka – üle riigi keskmise. Alles siis tekiks selles ametis konkurents.

Probleemiks on õpetajaskonna vananemine. “Tuleb tõdeda, et meie haridussüsteemis leidub hulk kvalifikatsioonita õpetajaid, see tähendab inimesi, kes alles õpivad või on palgatud viimases hädas, võetud tööle aastase töölepinguga,” rääkis Juss.

Pärnu maakonnas alustab tööd 595 õpetajat, neist 66 on pensioniealised ja 28 mittevastava kvalifikatsiooniga.

“Piltlikult väljendudes oleks võimalik tööle võtta 94 pedagoogi,” ütles Juss.

Koolitäis õpilasi tänavu vähem

Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna haridusnõuniku Silvi Murulaugu andmeil alustab Pärnu üldhariduskoolides tööd 541 õpetajat. Pensioniealisi on neist 67. Õpetajatest 123 on vanuses 50-59 aastat. Noori pole aga peale tulemas.

Kuna kooli läheb tänavu Pärnus 426 õpilast vähem kui mullu, tähendab see ühtlasi, et üldhariduskoolides on sel sügisel 26 õpetajat vähem kui eelmisel õppeaastal.

Tänavu täienesid Pärnu üldhariduskoolid kahe kõrgkoolilõpetaja võrra: täiskasvanute gümnaasium sai inglise keele õpetaja ning Raeküla gümnaasium ajalooõpetaja, kes asub õpetama vene keeltki.

13 aasta järel saabus kõrgkooli lõpetamise järel Pärnusse noor lasteaiaõpetajagi.

Küllaldaselt meesõpetajaid

Häädemeeste keskkool otsis suvel kaht õpetajat. Tänaseks on tunniandjad leitud. “Saime uue geograafia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tallinnast, meesterahva,” lausus kooli direktor Raimu Pruul.

Maakoolil on vedanud, praegu on seal meesõpetajaid tubli kolmandik, kokku üheksa. Mis maakooli tõmbab? Direktor märgib, et vald on püüdnud tasapisi õpetajatele koolikortereid osta või rendib neid vajadusel.

“Oleme mere ääres, kenas kohas, mis sest, et teisel pool Eestimaad,” lisas direktor. Kui lisada veel maaõhk, stressivaba elukeskkond ning südamlikud inimesed, on maakoolil plusse juba küllaga. Normaalkoormusega, täiskohaga õpetaja palk on 7180 krooni ja see on direktori sõnutsi keskmine palk.

“Meil pole kaadri voolavust. Kui inimene jääb kooli pidama, tähendab, on rahul,” lausus Pruul. Õpetajatele on mitmeid ühisüritusi: koolitused, väljasõidud, päevakud. Töötingimusedki on head, sest kooliruumid on äsja remonditud.

Ülikoolipingist pole ammu Häädemeestele õpetajaks tuldud, kuid Pruuli meelest on kogemustega õpetaja igati väärtuslik, sest esimesed katsumused koolitöös on üle elatud ning selge, kas amet sobib või mitte.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0