| |
|
 |
Balti Assamblee lätlasest asepresident Aigars Petersons pareeris eile Pärnus Venemaad esindanud Gennadi Hripeli süüdistusi Eesti ja Läti aadressil. Foto: Urmas Luik |
 |
Balti Assamblee vastulöök Venemaa propagandale
30.04.2005 00:01
Kalev Vilgats, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Rahulikult sujunud Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu V ühisistung sai eile virgutava elektrilöögi Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimehelt Gennadi Hripelilt, kes esines räigete süüdistustega Läti ja Eesti aadressil.
Hripel kuulutas, et Eestis ja Lätis aheneb venekeelne kultuuri- ja informatsiooniruum, lätlaste käimasolev haridusreform jätab venelased ilma emakeelsest kooliharidusest ning Lätis ja Eestis jälitatakse kohtulikult Isamaasõja veterane, kes “vabastasid need riigid fašismist ning tõid vabaduse”. Hripel kaebas Balti–Põhjamaade ühisistungil selle üle, et Lätis ja Eestis mahitatakse endisi SS-lasi ning Riias lubati endistel leegionäridel korraldada mälestusrongkäik. Vene parlamendi ülemkoja kõrge ametnik kõneles nii, nagu loeks ette Venemaa välisministeeriumi ametlikku avaldust, kommenteeris Riigikogu liige Trivimi Velliste. Ühisistungi korraldajad olid lootnud, et külalisesinejana käsitleb Vene poliitik peaasjalikult koostöövõimalusi Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukoguga ning hoidub provokatsioonilistest avaldustest. Ajakirjanike soovile saada Gennadi Hripeli sõnavõtu tekst vastati Vene delegatsioonist keeldumisega. Hripelile vastas teravas toonis Balti Assamblee lätlasest asepresident Aigars Petersons. Ta tuletas meelde, et Läti vabanes küll fašismist, kuid asemele tuli uus okupatsioon, mis tõi kaasa Läti majandusliku olukorra halvenemise, katastroofilise demograafilise seisu ning ruineeris sotsiaalse ja looduskeskkonna. Petersons rõhutas, et Venemaa peab tunnistama Balti riikide okupeerimist, nagu ka maailma avalikkus. Petersons kinnitas, et olukorda Lätis on uurinud väga kõrgetasemelised organisatsioonid, ometi pole olnud märkimisväärseid etteheiteid. Kopenhaageni kriteeriumide täitmist tunnistas Euroopa Liit Lätit liikmeks võttes. Mis puudutab kodakondsuseta muulasi, siis Läti kodakondsuse saamine eeldab teatavat keeleoskust ning ajaloo põhifaktide tundmist. Samuti on kõigile rahvusvähemustele tagatud õigus emakeelsele haridusele, kuid paljudes Läti suuremates linnades on just lätlased vähemuses. Petersons teatas, et Lätis pole fašiste ega fašistlikke organisatsioone, mis puutub leegioni veteranidesse, siis Moskva unustab, kes on selle eest vastutav, et nad pidid Saksa poolel sõdima. Ainsad korrarikkujad Riias Vabaduse samba juures olid hoopis natsionaal-bolševikud, keda tõenäoliselt rahastab Venemaa. “Venemaa peab aru saama, et poliitilised tingimused on muutunud. Vanema venna kombel õpetamine on talumatu,” sõnas Petersons. Läti esindajale sekundeeris Leedu pool, soovitades Venemaal tunnistada, et Molotovi-Ribbentropi paktile alla kirjutades oli NSV Liit, kelle õigusjärglane on Venemaa, üks Teise maailmasõja algataja. Leedu kordas okupatsioonikahjude kompensatsiooni nõuet. Balti Assamblee president, Riigikogu liige Andres Taimla lisas, et meie mälestusi ja valu on raske mõista neil, kes pole pidanud üle elama küüditamise ja okupatsiooni õudusi. “Selle valu võimendamine on lubamatu,” ütles Taimla. Balti Assamblee võttis eile vastu kommunistliku režiimi
kuritegusid hukkamõistva resolutsiooni.
|