“Janu” peategelaseks on mees, kellel on kõik olemas: töö, kodu, naine, lapsed, raha, positsioon. Ühel hetkel laseb ta oma olevikust lahti ja läheb kuhugi mujale.

““Janu” kirjeldab varakapitalistlikku seisundit, kus inimene kujutab endale ette, et tal on võimalik kõik soovid täita ja need riiulisse panna,” rääkis lavastaja Andres Noormets. “Kuid elu põhiväärtusi ei saa riiulisse panna.”

Noormets ütles, et lavastab seda tükki, sest kes siis veel peaks Eesti dramaturgiat lavastama kui mitte Eesti teater. Noormets kuulus Eesti näitemänguagentuuri žüriisse, kes hindas näidendivõistlusele saabunud töid ja tegi seda mõttega leida laekunud kirjutiste seast lavale sobivaid. “Janu” on näidend, mis kõlab kokku tänapäevase Eesti olustikuga.

“Seda näidendit näevad mehed ja naised ilmselt erinevalt. Peategelaseks on mees meie keskelt, kes on ajaga kaasa kapates saanud kõik,” kirjeldas lavastaja. Mehel tekivad küsimused ja ehkki tal on elus kõik olemas, tahab ta sellest kõigest eemalduda. See pole hamletlik küsimine stiilis “olla või mitte olla”. Tegu pole filosoofilise näitemänguga. “Mängime läbi kriitilist staadiumi inimese elus, mis venib vahel päris pikaks. Kui huumorimeel on olemas, saab ka naerda,” lubas Noormets.

Žanrilt on “Janu” pigem draama, sest tegu on sündmuste jadaga koomilise ja traagilise vahel. “Nimetaksin seda tükki pigem psühhedeeliliseks tripiks maakera sisemusse koos kaasnevate tagajärgedega,” lisas Andres Noormets, kes on ühtlasi etenduse kunstnik ja muusikaline kujundaja. Valguskunstnik on Triin Suvi külalisena Viljandi kultuuriakadeemiast.

Mängivad Ago Anderson, Kaili Närep, Lii Tedre, Helle Kuningas, Liis Laigna, Lauri Kink, Ahti Puudersell ja Sten Karpov.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3