| |
|
 |
Hospidali tänav sai nime sajanditetaguselt vaestehaiglalt – hospidalilt. 1928. aastal nimetati tänav Mihkel Martna ja Nõukogude ajal Lydia Koidula tänavaks. 1989. aastal Hospidali nimi ennistati. |
 |
Vana volikogu pärandas uuele nuriotsuse
(26)
01.10.2005 00:01
Tõnu Kann, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Linnapeaks kandideeriv Mark Soosaar koos võitluskaaslase Garri Suugiga esitas Pärnu linnavolikogule eelnõu, mis nimetaks osa Hospidali tänavast Adamsoni ja osa Koidula tänavaks. Eelnõu kiideti heaks.
Soosaare-Suugi volikogus poolehoidu pälvinud eelnõu kohustab linnavalitsust valmistama ette Hospidali tänava nimetamist Adamsoni tänavaks Esplanaadi ja Ringi tänava vahelisel lõigul ning Koidula tänavaks lõigul, mis jääb Kuninga ja Pika tänava vahele. Sellega kaoks Hospidali tänava nimi üldse linnapildist ja kaardilt. “Vabariigi valitsuse määruse ja Pärnu linnavolikogu kohanimede määramise korra kohaselt valmistatakse ette linnavalitsuse eelnõu, mis läheb uuesti volikogusse kaalumisele,” selgitas Pärnu linnavalitsuse avalike suhete juht Signe Leesmann. “Eelnõu peab volikogu otsuse kohaselt volikogusse jõudma veel sel aastal.” Läks, nagu läks Õnnetuseks sündis eelnõu juba koostamisel vigasena, sest läheb vastuollu riigis kehtestatud pühendusnimede määramise korraga, mis nõuab, et pühendusnimi peab sisaldama isiku eesnime või eesnimesid. Pühendusnimed on eelnõusse kirjutatud ja volikogu otsusesse kantud ilma eesnimedeta, vaatamata sellele, et kavandatav Adamsoni tänav hakkaks jooksma kokku praeguse Amandus Adamsoni tänavaga. See on seda imelikum, et eelnõu läbis ka planeerimiskomisjoni arutelu, mida juhtis küll üks eelnõu autoritest Garri Suuk, kuid paberilt vastuvaatav viga jäi komisjoni teistegi liikmete tähelepanuta. Linnavalitsuse kantseleist öeldi, et riigi õigusaktile vastukäivat ülesannet ei saa linnavalitsus täita. Sama kinnitati Pärnu tänavanimede üle arvestust pidavas linnavalitsuse geodeesiateenistuses. “Seadust eiravat volikogu otsust ei saa juriidiliselt menetleda, küll võib teha nii-öelda musta tööd - täpsustada isikute nimekuju,” ütles geodeesiateenistuse juhataja Aime Proos. Pärnu linnakantselei õigusnõunik Kristi Matiisen kinnitas, et tegu ei ole iluveaga, vaid kehtiva volikogu otsusega, mida kantseleikorras muuta ei saa. “Selle otsuse muutmiseks - et eesnimed sisse võetakse - on vaja uut volikogu otsust,” tunnistas Matiisen. Matiisen tõdes, et vea parandamiseks tuleb oodata volikogu istungit, mis toimub alles pärast 16. oktoobrit ja ilmselt uues koosseisus. Jääb veel võimalus, et volikogu praegune koosseis kutsub selle otsuse muutmiseks kokku erakorralise istungi. Leesmann lisas, et linnavalitsus on kohustatud välja selgitama tänavanime muutmise osas vähemalt nende inimeste arvamuse, kes elavad rahvastikuregistri andmeil praeguses Hospidali tänavas. Samal ajal pole rahva arvamus nimemuutjaile kohustuslik, vaid soovitava iseloomuga. “Et Hospidali tänav asub muinsuskaitsealal, tuleb arvestada muinsuskaitseameti arvamusega,” nentis avalike suhete juht. Nimemuutused nii ja naa Muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektor Tarvi Sits kinnitas, et muinsuskaitsealal tuleb tänavanimede muutmisel igal juhul arvestada muinsuskaitsega. “Ametlikult pole meid sellest teavitatud, seega pole me oma arvamust kujundanud,” ütles Sits. “Minu arvates tuleks vanad nimekujud kesklinnas säilitada.” Omal ajal Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitseinspektorina vanade tänavanimede ennistamise juures olnud Rein Raie tuletas meelde, et Pärnu vanalinna tänavanimed ennistati, võttes aluseks Rootsi ajal välja kujunenud tänavanimesid. Need püsisid eesti keelde tõlgituna kuni 1928. aastani, kui vabariigi 10. aastapäeva puhuks nimetati osa neist ümber. Raie tõi näitena Rüütli tänava nimetamise Kalevi tänavaks või Nikolai tänava nimetamise Jüri Vilmsi nimeliseks. Hospidali tänav sai siis Mihkel Martna nime, mis Nõukogude ajal muudeti Lydia Koidula nimeliseks. “Vanu tänavanimesid ennistades viisime kesklinna tänavanimed ühele ajateljele, et pilt oleks loogiline ja õige,” ütles Raie. Ta lisas, et tsaariajalgi ei nimetatud Rootsi-aegseid tänavaid ümber isegi mitte keisrinnade järgi. “Tänavanimede politiseerimiseks läks alles Eesti Vabariigi ajal,” ütles Raie. Ta tõdes, et küllap ollakse seekordsete valimiste eel häälte kogumise tuhinas jõutud uuele rahvuspatriootilisele lainele ning sedavõrd kiirustades, et armastatud poeedi ja skulptori eest kaovad eesnimedki. “Äärmine lugupidamatus,” tähendas
Raie.
|