Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Väino Külvi on Pärnumaalt ainsana palutud homme haridus- ja teadusministri vastuvõtule “Aasta õpetaja 2008”. Foto: Urmas Luik

Tähtsündmuse puhul tervitavad ja tunnustavad Athena keskusesse vastuvõtule palutuid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik.

Konkursi “Aasta õpetaja” eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisigi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju aitavad oluliselt kaasa noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ja kes on positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja riigi elu. Nii selgitab ministeerium oma pressiteates.

Tudengina Vändrasse

Kui Virumaalt pärit Väino Külvi Tartu ülikooli viienda kursuse tudengina esimest korda Vändrasse saabus, oli südatalv ja lumehanged põlvini. Kohast, kuhu ta tuleb, ei teadnud ta suurt midagi. Istus Tartus bussi, küsis pileti ja astus peatuses maha.

Maapoisina, nagu Väino oli, tahtnuks ta õppida agronoomiks, aga et EPAsse ehk Eesti põllumajanduse akadeemiasse minek ei olnud kuuekümnendate teisel poolel noorte hulgas popp, leidis ta Emajõe linnas teise sammastega hoone ja valis taimekasvatuse asemel matemaatika.

“Kui mul Vändras diplomieelne praktika lõppes, ütles direktor Kalju Pilt: “Otsime üles!” Aga mina läksin sõjaväkke ohvitseriks, Kaliningradi oblastisse kaheks aastaks,” seletab Väino Külvi tundide ajal väga vaikses koolimajas. “Aga nad olid saanud vanemate käest minu aadressi ja kirjutasid sõjaväkke ja nüüd ma siin olengi, 1973. aastast.”

Esimesed aastad elas matemaatika ja sõjalise algõpetuse õpetaja Külvi kooli internaadis. Siis leiti talle väike korter, koolimajast võttes alevi teises otsas puumajas, kus oli nii suur ahi, et kui korra kütsid, hoidis nädal aega sooja.

Nüüd on Külvi majapidamine töökohast kiviviske kaugusel, suur aed ja 15 mesipuud. “Mesilased on mu hobi, aitavad füüsilist vormi hoida,” ütleb Väino Külvi ja tema hääles on tunda elevust. “Mesinduse vastu huvi on mul kodust pärit, isa pidas neid. Mina olen nendega tegelnud 24 aastat, aga see aasta on mesinikele väga kehv, mesilased ei toida ennast augusti keskelt enam ära, nii vihmane ja külm on olnud.”

Kahetsuseta valik

Aastate jooksul on õpetaja Külvi näinud igasuguseid lapsi – Tootse ja Teelesid, Arnosid ja Kiiri. Kui keskkoolide kohustuslikus tunniplaanis oli sõjaline algõpetus, kleepus talle õpilaste suust külge hüüdnimi Padrun. Teisi ei tea ta endal olevat.

Sellel õppeaastal, mille algusest napp kuu möödas, on õpetaja Külvil 5 klassi ja 25 tundi matemaatikat nädalas. Seitsmendast üheksanda klassini ja gümnaasiumi osa.

“Ainemahud ei ole muutunud, aga on vähenenud tundide arv,” ütleb Külvi. Lisades, et õppimine jääb seetõttu pealiskaudsemaks, tõestuste osa on väiksem, kuid matemaatika on just see aine, mis arendab loogilist mõtlemist.

Aga miskipärast on nii, et kui jõuab kätte riigieksamite aeg, valib üle poole ühe teadmiste näitamise ainena matemaatika. Sel kevadel 29 õpilast ja nende tulemuste üle pole häbeneda kellelgi. Ehk nagu kirjutab Pärnu maavalitsus “Aasta õpetaja 2008” kandidaadi esitluskirjas valdkonna ministrile, on Väino Külvi töö matemaatikaõpetajana aastaid tulemuslik, õpilaste riigieksamite tulemused on järjepidevalt kõrgemad riigi keskmisest ning tema juhendatud õpilaste edukast esinemisest maakondlikel aineolümpiaadidel on saanud tava.

“Nõudlik, aus ja väga professionaalne,” lisavad lapsevanemad õpetaja Külvi kohta, kelle õpilastest mõnigi on valinud edasiõppimiseks matemaatika.

“Aastaid on ta aidanud korraldada omaaegse legendaarse Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Enn Nurga mälestusvõistlust matemaatikas,” lisab kool.

“Ma ei lähe tundi, kui ma ei ole ette vaadanud, mida teeme, mida annan koju,” räägib Väino Külvi, kes ei lase liugu oma 35aastase töökogemuse peal.

Selle päeva esimene tund on algamas, 10. klassiga, kuhu õpilased on tulnud mitmest koolist ja teadmised ning oskused vajavad ühtlustamist.

Mahe kellahelin teatab, et vahetund on läbi. Õpetaja Külvi võtab portfellist eelmisel õhtul parandatud kontrolltööd, astub mõõdetud sammul üle koridori ukseni, millel silt “Matemaatika”, ja alustab tundi. “Kordame kolmnurga lahendamise üle,” võtab ta seinalt näidisvahendi ja soovitab teha õpilastelgi alati joonise, siis on kergem mõtelda.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5