Valitsus tahab järgmisest aastast kaotada 450kroonise koolitoetuse, mille eest paljud vanemad oma võsukestele koolivihikuid ja pliiatseid ning koolikotte muretsesid. Foto: Urmas Luik

31aastase Pärnumaal elava Toomase sõnutsi on elu juba sel aastal kallimaks läinud ja valitsuse kavandatud eelarveplaani jõustumisel tuleb raha veelgi hoolikamalt lugema hakata.

“Toime tuleb alati. Küsimus on selles, kui kõrgele toimetuleku latti sättida,” lausus riigitööl ametis olev pereisa, kes elab Sindis koos naise ja väikese lapsega ja käib iga päev Pärnus tööl. “Viimase aja hinnatõusud on sundinud minu peret raha hoolikamalt lugema. Kui raha veel vähem kätte jääb, tuleb kulutused seda tähelepanelikumalt üle vaadata.”

Sissetulek ei suurene

Valitsuse eelarveprojekt ja sellega seonduvad seadusemuudatused löövad järgmisel aastal iga inimese rahakoti pihta igakuiselt mitmesaja krooni ulatuses.

Et tulumaksumäär ei alane, jääb näiteks 10 000kroonist palka teenival töölisel saamata iga kuu 75 krooni.

Tulumaksuvaba summa on uuel aastal senisel tasemel ehk 2250 krooni. Töötuskindlustuse määra kasvamine 0,6 protsendilt 1 protsendile viib 10 000 krooni suuruse palga juures rahakotist täiendavalt 40 krooni.

Rohkem raha tuleb uuel aastal välja käia kontserdipiletite ja ajalehetellimuste eest. Näiteks kuuajalised ajalehetellimused tõotavad kallineda kümne krooni võrra või enamgi.

Toetustest tahetakse kaotada 300kroonine hambaravihüvitis ja kooliealistele lastele mõeldud 450kroonine koolihüvitis.

Uue auto registreerimise eest soovib riik tuleval aastal senise tuhande krooni asemel kasseerida 1900 krooni.

Rõõmu ei valmista aktsiisimaksude hiljutine suurendamine ja uueks aastaks plaanitud tõstmine.

“Kui iga asja eraldi vaadata, ei ole summad ju teab mis suured, kui hakata neid liitma, tuleb kokku päris kena kopikas,” arvas Toomas.

Toomase jutu järgi loeb tema pere viimasel ajal hoolikamalt raha. Kulutuste koomale tõmbamiseks on Toomase pere vähendanud pikki autosõite, poes vaadatakse hinnasildile kirjutatud numbreid tähelepanelikumalt kui näiteks aasta tagasi. “Varem sai lõdva randmega Eesti teise otsa sugulastele külla sõidetud. Nüüd on külaskäike vähemaks jäänud. Poodi minnes ajavad masendusse piimatoodete hinnad. Oleme hakanud hindu võrdlema. Varem me niimoodi hindu ei uurinud,” lausus ta.

Statistikaameti andmete kohaselt on hinnad sel aastal tõusnud ja hindade langemist pole ette näha.

Selle aasta algusest kuni augustini tõusis tarbijahinnaindeksi järgi toidu hind 6,5 protsenti, kulud eluasemele 9,1 protsenti, transport 10,3 protsenti, kulud haridusele 3,8 protsenti.

“Prognoosimisega ei taha ma tegelda, kuid hinnalangust ei paista,” ütles statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov, lisades, et talvehooajal saavad paljud valusalt tunda küttehindade planeeritud tõusu.

Kui varem sai Toomase sõnutsi tema veidi üle keskmise kuuteenistuse ja naise palgast pisut kõrvale panna, siis viimase aasta jooksul kipub kõik teenitu rahakotiraudade vahelt välja.

“Nagu paljudes firmades on minugi töökohas palgad külmutatud ja palgatõusuks praegu lootust ei ole. Hinnad on samal ajal aga tõusnud,” märkis Toomas.

Kulutada saab vähem

Kitsamaks muutunud olud on sundinud Toomast ja ta peret mõtlema, kuidas vähem kulutada. Paljuski saab pereisa jutu järgi raha säästa näiteks mõnest teenusest loobumise või isetegemisega. Toomas teeb ise valmis küttepuud ja lihtsama autoremondi pärast ta töökotta ei torma.

“Mööbli olen samuti viimasel ajal ise valmis meisterdanud, sest nii on odavam,” seletas Toomas oma pere kokkuhoiunippe. “Ehitusmaterjalide hinnad on kõvasti kukkunud, ehitamiseks on praegu hea aeg.”

Kui valusalt uue aasta hinnatõus rahakoti pihta lööb, ei osanud Toomas öelda. “Eks see uuel aastal paista,” lausus Toomas, kelle arvates läheb elu raskemaks.

Mille pealt võiks tuleval aastal kokku hoida, ei osanud Toomas prognoosida. “Hakkan seda siis vaatama, kui see hetk käes on,” kinnitas ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: