Kunsti- ja käsitöötoa juhendaja ja õpetaja Heidi Kodasma juttu kuulasid Surju kooli õpilased Erika Tilsen ja Gert Leppik. Foto: Ants Liigus

Nagu Surjus alustas pikapäevakool sel sügisel Pärnumaal Sauga, Jõõpre ja Koonga põhikoolis, Tõstamaa ja Audru keskkoolis, Tootsi põhikoolis jätkab see juba teist õppeaastat.

“Nagu öö ja päev,” võrdles Surju põhikooli direktor Mait Käbin võimalusi, mis olid kohalikel lastel enne ja mis on nüüd.

Surju noored võivad nüüd harrastada rahvatantsu, käia korvpalli-, võrkpalli- ja kergejõustikutrennis, näiteringis, osaleda kunsti ja käsitöö, väitluse ja ajaloo töötoas, mida enne ei olnud. Meediahuvilised saavad õppida tegema ajalehte ja videoid.

Tänu pikapäevakoolile saavad Surjus algklassidki majanduse, arvuti ja inglise keele õpet, mida riiklik õppekava nii vara ette ei näe.

Peale huviringide töötavad pärast tunde koolis iga päev pikapäeva töötoad, kus lapsed saavad soovi korral olla õhtul kella kuueni. Seal tehakse õpetajate juhendamisel ära järgmise päeva kodutööd, arutletakse, meisterdatakse, vaadatakse filme, käiakse matkadel, kohtutakse huvitavate inimestega, külastatakse kino või teatrit.

Kes tahab lihtsalt puhata, võib aega veeta teleri ees, sest pikapäevakooli toetusest sai kool soetada tehnikat ja õppevahendeidki. Ka toitlustamine ja transport koju on Surjus tasuta.

Kui muidu on pikapäevakool mõeldud 1.-6. klassi õpilastele, on Surjus laiendatud seda võimalust kõigile, kuni 9. klassini välja. Kooli 112 õpilasest kasutab seda enamik.

Hindamatu maalastele

Käbin seletas, et kui seni on riik üritanud, aga löönud ikka mööda, tabati pikapäevakooli projektiga täpselt naelapea pihta. Kooli õppealajuhataja Pille Tahker lisas, et pikapäevakool annab väga suure võimaluse just maalastele, kelle võimalused on linnalaste omadest sageli palju ahtamad, samal ajal on vaja just neil tundidejärgset bussiooteaega kuidagi sisustada.

Surju asub Pärnust paarikümne kilomeetri kaugusel, tee liinibussiga linna huviringi ja tagasi on jaksanud ette võtta vaid väga üksikud, peamiselt end muusikakooliga sidunud lapsed.

Pikemas perspektiivis, kui alustatu jätkub, soovib Surju kool kaasata huviringide juhendamisse ja ühistegevusse lapsevanemaid ja teisigi kohalikke elanikke, mille tulemusel võiks kool kujuneda ühtlasi külakeskuseks. Paraku sõltub see juba sellest, kas omavalitsus jõuab pikapäevakooli üksi edasi finantseerida.

Ants Eglon haridus- ja teadusministeeriumist teavitas, et sai sel esmaspäeval teate, et pikapäevakoolide projekt tuleval aastal säästueelarve tõttu enam ei jätka.

Koolid loodavad jätkata

Koonga põhikooli direktor Ülle Andrea väitis, et pikapäevakool on neile väga oluline, sest tänu sellele saab kool pakkuda lastele rohkem arendavaid tegevusi ja õpetajad anda tugiõpet nii järeleaitamist vajavaile kui andekaile lastele.

Kui seni oli arvutiõpetus vaid 5. klassis, saavad sel õppeaastal pärast tunde arvutit õppida kõik Koonga kooli õpilased esimesest kuni üheksanda klassini.

Varemgi toiminud pikapäevarühm sai nüüd pikapäevakooli projekti toel juurde abiõpetaja, sest üks ei jõudnud kõigi lastega tegelda. Et koolibussid viivad kaugemal elavaid lapsi kodudesse alles kell neli-viis õhtul, teevad nad seal ära kodused ülesanded, spordivad, jalutavad või puhkavad.

Kui Koongas on pikapäevakool oluline aja sisustamiseks just kaugelt käivaile lastele, siis Tootsis on kodu ja kool õpilastel käe-jala juures. Sellele vaatamata peab põhikooli õppealajuhataja Urve Hillep pikapäevakooli jätkamist oluliseks, sest see on koht, kus järeleaitamist vajavad õpilased saavad tugiõpet. See on õpitulemused nähtavalt paremuse poole viinud. Pealegi on laste aeg sisustatud.

Jõõpre põhikooli direktor Mati Sutt ütles, et kool soovib kindlasti alustatuga jätkata ja selles osas vallaga läbi rääkida, vastasel juhul muutuks koolielu märgatavalt vaesemaks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: