Raul Meel on kunstifestivali “Pärnu In Graafika” sagedane külaline. Läinud talvel ujutas jäine merevesi vahetult pärast tema näituse “Kirjad Eesti lindudelt” avamist Tartu ülikooli Pärnu kolledžis selle paiga üle, tänavu saab Meele loomingut näha Endla teatrigaleriis. Ehk läheb nüüd paremini.

Seekordne kunstifestival, mis eelmisel aastal saatuse tahtel tormile jalgu jäi, koondab tänavu ühe mütsi alla uute taieste ja juba klassikaks saanud graafika näitused, USA performance’i-kunstniku Ernest Truely, litograafia ja linoollõike õpikojad ning Eesti nüüdiskunsti esiajaloo legendaarse sündmuse “Harju 75” taaselustamise.

Kuna seda festivali korraldab Non Grata, on “In Graafika” ühe eestvedaja Mari Kartau sõnutsi ütlematagi selge, et traditsiooniks kontseptuaalses plaanis on tekitada segadusi ning ülikiiresti reageerida ühiskonnas toimuvale.

Sel nädalal juhib Academia Non Grata ruumides Pärnus Suur-Posti tänaval workshop’e ameeriklane Ernest Truely rühmast Living Circle. Tema performance’id on väga graafilised, kasutades tehnikana kuuma oraga põletust ning alusena inimkeha. Truely korraldab rea õpikodasid avalikust sekkumisest koopiamasina-graafikani.

Homsest alates toimuvad õpikojad Eesti litograafiakeskuses Pärnus Kuninga 17, kus värvilitograafiat õpetavad Jaak Visnap, Kadri Alesmaa ja Viljar Kõiv ning linoollõiget Peeter Allik.

“In Graafika” esimene suurem näitus avaneb homme kell 18 Pärnu muuseumi aidas Aida 3, kus Eesti kunstiakadeemia professor Urmas Viik esitleb akadeemias esimese semestrivältel valminud taieseid.

Näituse avamisel teostavad performance’eid Pink Punk, Ernest Truely, Lexxxa, Ville-Karel Viirelaid, Egle Vesk, Remo Randver, Toomas Kuusing, Meeland Sepp, Sorge, Siram, Billeneeve ja Tanel Saar.

30 aastat vahet

“In Graafika” järgmine kulminatsioonihetk jõuab kätte 12. jaanuaril, mil mitmel pool Pärnus avatakse viis näitust ja leiab aset legendaarse “Harku 1975” näituse raames toimunud kongressi representatsioon, kus tollased ettekandjad Raul Meel, Leonhard Lapin, Mart Helme ja Tiit Kändler taasesitavad 30 aasta taguseid sõnavõtte.

Neljapäevast näitusemaratoni alustab kell 14 Pärnu kontserdimajas avatav väljapanek “Eesti graafika kuldsed aastakümned”.

Kartau sõnutsi jutustab näitus dokumentaalmaterjalide põhjal ajast, mil Eesti graafikud said pakkide kaupa nii ülemaailmse kui -liidulise tähtsusega aukirju, kui vaimsus oli kõrge ja valulävi madal.

“1960ndate lõpus kerkis esile rida väljapaistvaid graafikuid, kes rebisid end lahti sotsrealismi kammitsaist ning asusid avangardina kujutava kunsti eesliinile. Asjaolu, et suurimad uuendused just graafikas toimusid, võib olla tingitud trükkimiskunsti õilsast olemusest, aga teisalt selle kunstiliigi hõlpsast paljundatavusest ning levitatavusest ja kolmandalt poolt nõuka paranoiatingimustes soodsalt out-olemisest - eks tsensorite pilgud peatusid pikemalt ikka maalil ja skulptuuril,” selgitas Kartau.

Legendaarne sündmus Eesti nüüdisaegse kunsti esiajaloos “Harku 75” toimus 30 aastat tagasi Harku mõisas teaduste akadeemia eksperimentaalbioloogia instituudi ruumides.

Peale kontseptuaalse väljapaneku leidsid aset happening, ansambli Mess kontsert ja sümpoosion.

Tõestamaks, et tegu pole vaid legendide ega vananevate kunstnike fantaasiatega, esitleb “In Graafika 2006” dokumentaalnäitust unikaalsetest tõestusmaterjalidest. Väljapanekul saab näha Viive Tolli, Evi Tihemetsa, Mare Vindi, Raul Meele, Leonhard Lapini ja teiste graafikute rahvusvahelisi ning üleliidulisi diplomeid.

Kõigil pole endisaegseid aukirju alles, näiteks Tõnis Vint on oma materjalid KGB läbiotsimiste tõttu hävitanud. Näitus keskendub tolleaegse kunstnikkonna eksponeerimisele, kuid esitamisele tulevad eksklusiivsed trükised ja käsikirjalised kogumikudki.

Eksponeeritud on näiteks Raul Meele aukirjad ja tema esimene kontseptuaalne konkreetse luule teos aastast 1967, teostatud sõjaväes Severomorskis, Leonhard Lapini eesti artworld’is esitamata teosed 1968. aastast, Mare Vindi, Viive Tolli, Evi Tihemetsa ja teiste toonased auhinnatud originaaltõmmised.

Samuti saab näha 1960-70ndate fotosid, millel figureerib kogu tolleaegne loominguline eliit.

Samal ajal näituse avamisega korraldataval konverentsil peab Leonhard Lapin ettekande “Objektiivne kunst” ja Tiit Kändler loengu “Objektiivne füüsik objektide & kontseptsioonide maailmas”, Mart Helme kõneleb isiksusest Kaug-Ida kunstis ning Raul Meel kunstisituatsioonist aastal 1975.

Konkreetne luule

Kunstifestival jätkub neljapäeval kell 16 “In Graafika 2003” laureaadi ja kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi 2005. aasta kunstipreemia laureaadi Aivar Kurvitsa linoollõigete näituse “Egiptus 2006” avamisega Tartu ülikooli Pärnu kolledžis.

Pärast Kurvitsa seni esitamata taieste väljapaneku avamist kandub festivali tegevus Pärnu Endla teatrisse. Endla teatrigaleriis esitleb Raul Meel väljapanekuga “ii-jääh-äh” oma hiljutivalminud konkreetse luule raamatut peatükkidega “ii-jääh-äh”, “oooooo”, “look at” ja “iiiiii”.

Meele meenutuste kohaselt alustas ta konkreetse luulega 7. novembril 1967 Severomorskis Nõukogude Liidu Põhja sõjamerelaevastiku spordiroodu relvalaos. Ta vaatas trellitatud akna taga tasa langevat lund, oli tüdinenud ja igatses koju. Meel mõtles millegi loomisele, aga sõnad kirjutusmasinast ei tulnud. Viimaks järgis ta impulssi: lõi o-tähega ja –märgiga paberile märke, üles-alla hüplevaid, ning tegi märkidest read.

“Ühitasin abstraktselt tingliku ja elementaarselt kujutava mõtte. Sel ajal kui üldmõistelisi kujundeid nägin kirjutusmasinajoonistusena ilmnemas, jõudsin jälgida minu kujutletaval trummil hüplevaid herneteri, lapsena nähtud suure tuulamise sõela põhjast läbi pudenenud ja mu nägemises veelgi pudenevaid rukkiteri.

Ühtaegu panin tähele nimetava, verbaalse mõtlemise, rääkimise keele häälikute eri tugevusi ja kestvusi, mis sealsamas kuskil justkui päris nägelikena elasid,” on Meel öelnud.

Pärast Meele näitust kuulutatakse teatrigaleriis avatuks Anonymous Bohi “M.A.N”, millel saab näha Non Grata ofsetvormi valatud plakateid ja manifestatsioone läbi aegade. “Non Grata kunst on tegevuskunst, tegevuskunst on elu ja kunst on elu peegeldus. Elu on mitmeplaaniline ilming, oluline osa sellest on inimestevaheline kommunikatsioon, mis võib võtta nii verbaalseid kui visuaalseid vorme,” kõlab väljapaneku seletus.

“In Graafika” lõpeb sel päeval Toomas Kuusingu näitusega “Kes teisele ütleb, see ise on” Endla Teatrikohvikus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0