Strycki tehase töömehed oma toodetud mootoriga.

Esimene ühesilindriline kahetaktiline petrooleummootor valmis poolenisti käsitööna R. Strycki elumajas Jannseni 44 (vana numeratsiooni kohaselt Jannseni 13) 1920. aasta septembris. Pärast mootori edukat katsetamist hakati seda väikeseeriatena tootma. Tehti muidki jõukohaseid metalli- ja remonditöid.

1923. aastal läksid töökojaomanike teed lahku oletatavalt toodetavate mootorite tüüpide osas. R. Stryck jätkas iseseisvalt petrooleummootorite tootmist. Nüüd oli ettevõtte uus nimi Mootoritehas R. Stryck. Rajati tootmishooned, kus mootoreid toodeti vastavalt hooaja nõudmistele, lattu midagi ei valmistatud. Mootoreid eksporditi isegi Lätti ja käidi neid seal omaniku soovil paigaldamas. Peale mootorite valmistati veel detsimaalkaale, juustupresse ja mootorite magneetosid.

Lisaharu oli kalade ostmine, töötlemine ja müük, mis hiljem jäi peremehe abikaasa pärisosaks.

Aastatel 1928-1940 oli Strycki käes veel paadiühendus Pärnu ja Valgeranna vahel. Selleks oli tal neli-viis reisijateveoks kohandatud merekindlat paati (nii neid reklaamiti). Suurim neist mahutas 60 reisijat. Pühapäeviti tehti kindlatel kellaaegadel Valgeranda viis reisi.

Kõrgajal töötas tehases kuni 75 inimest, talvel poole vähem. 27. juulil 1940 Strycki tehas natsionaliseeriti ja siis töötas seal 29 inimest. 1. oktoobril nimetati tehas töölise Könninge ettepanekul mootoritehaseks Proletaar ja liideti Seileri tehasega. Ühise juhtimise all olevad tehased tegutsesid siiski omaette. Tööliste arv tõusis taas 75ni.

Saksa okupatsiooni ajal tuli järelümberasumise käigus Saksamaale läinud R. Stryck tagasi, kuid pidi töötama tehases arveametnikuna, sest tehast omanikule ei tagastatud ja mootoritehast Pärnu Mootor juhtis Pärnu linnavalitsuse määratud volinik insener Pirts.

Taaskehtestatud nõukogude okupatsiooni ajal võeti tagasi vana nimi mootoritehas Proletaar ja seda kasutati 1958. aastani, kui jällegi toimus liitmine endise Seileri tehasega ühise nime alla Pärnu masinaehituse tehas.

Uuel ajal on tehase hooned lammutatud tänu Pärnu sadama laiendamisele ja nende asukohal keerutab tuul hakkpuitu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0