Pärnu kodutute loomade varjupaiga hoolealust silitab Andres Kadakas, endale varjupaigast krantsist kutsika koju viinud poiss käib päev päeva järel ruumikitsikusse ja betoonile surutud kutsadel tuju tõstmas.

Risu täis ja haisva maatüki kõrvale mahutatud varjupaiga putkades on ruumi kuuele koerale ja tosinale kassile, ent varjupaik vajaks kiiremas korras kohta vähemalt paarikümnele koerale ja 30-40 kassile.

Kohtade vähesuse tõttu saab varjupaik püüda kuus vaid mõnikümmend kassi, ehkki teavitatud on neid peaaegu 400 hulkuvast kassist.

Lubadus ei toida

Pärnu kodutute loomade varjupaika haldava Eesti loomakaitse seltsi Pärnu osakonna juhataja Toomas Jürgens sõnas, et varjupaiga väljaarendamine on takerdunud Minu Vara sõnapidamatuse taha.

“Kevadel olime optimistid, et saame platsi kätte ja hakkame loomadele kohast eluaset rajama, et territoorium saab aiaga piiratud, koerad sõpruse sobitamiseks jooksuaia ja igaüks omale elamisboksi,” seletas Jürgens. “Nüüd, paar pikka kuud hiljem, olnuks meie juures juba, mida vaadata. Kahju on ruumikitsikuses vaevlevaist loomadest, rääkimata neist, kellele me võinuks kodu pakkuda.”

Jürgensi sõnutsi vabandanud Minu Vara end aprillis välja korrastustööga rannaalal ja mais jõe kallaste puhastusaktsiooniga.

“Mis takistas neid juunis tulemast, seda ma ei teagi,” märkis ta. Peale risu peab Minu Vara vabastama platsi ka kuuridest, kus firma hoiab kütusemahuteid.

Eile pärastlõunaks Pärnu Postimees Minu Varalt kommentaari ei saanud.

Loomgi ihaldab kodu

Varjupaiga kõik kuus kutsat on elurõõmsad ja kena välimusega. “Varjupaiga eesmärk on leida igale hoolealusele uus kodu, hävitamine pole meile vastuvõetav,” sõnas Jürgens. Nii nagu mujal maades kombeks, sõlmib varjupaik looma võtnud inimesega lepingu, et hoida looma edasisel käekäigul silma peal.

“Päris ilma me looma siiski ära anda ei saa, sest oleme ju tema ravimisele ja vaktsineerimisele raha kulutanud,” selgitas Jürgens. Loomade eest võetav 100-500 krooni läheb loomade tarbeks, sealhulgas veterinaari teenuste eest tasumiseks. Iga uusasukas vaktsineeritakse, ta saab rohtu usside ja kirpude vastu, kassid steriliseeritakse.

Hiljaaegu kasse tabanud taudist rabeles varjupaik välja tänu kolmele annetajale, kellelt tuli kokku 2500 krooni, sellest 1500 krooni andis üks inimene. “Need head inimesed pole oma nime pidanud vajalikuks teada anda, sestap kasutan juhust ja tänan neid heateo eest lehe kaudu,” ütles Jürgens.

Suur abi on ka neist inimestest, kes pakuvad varjupaigale koerakuute. Jürgens ütles, et ta on sunnitud pakkujad ooteajale panema, sest pole kohta, kuhu kuudid vedada.

Tallinna-käigult tõi ta ühe koeramajakese kaasa, mille mahutas oma koju.

Varjupaigale kulub ära koera- ja kassitoit, mänguasjad, hädasti oleks vaja töökorras printerit, sest paberitöö uputab.

Kõige enam rõõmustaks varjupaiga tööperet aga soojak või vagunelamu, mida saaks kohandada kassimajaks.

Rahalisi annetusi ootab varjupaik Eesti loomakaitse seltsi arvele nr 10220041408017, SEB EÜP.

Kassiraha tuli Inglismaalt

Loomakaitse seltsi agar tegelane Karin Lehari kirjutas projekti ja taotles Pärnu kodutute kasside steriliseerimiseks raha Inglismaa loomakaitsega tegelevalt mittetulundusühingult Dennu. Raha tuli, 50 000 krooni on käes. Et tegu on pilootprojektiga, võib raha juurdegi tulla.

“Kasside steriliseerimisega oleme algust teinud koostöös loomakliinikutega,” kinnitas Lehari. Sigimisvõimest on ilma jäänud 40 keldri-, tänava- ja prügikastikassi, ent Pärnus on kodutuid kiisusid loendatud 400 ringis.

Lehari ütles, et on praegu küll puhkusel, kuid peagi jätkab tegutsemist. “Pole oluline, kes helistab, kas korteriühistu esimees või vanamemm, kes käib kasse suure maja keldris toitmas,” märkis Lehari. Steriliseerimissoovist võib teada anda nii kodutute loomade varjupaika kui temale telefonil 5660 5379 või kirjutada e-posti aadressil karin.lehari@energia.ee.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5