Intervjuu: Kutseharidus uueneb
06.07.2005 00:01
Silvi Kanošina, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Riina Müürsepp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse
direktor Pärnumaa kutsehariduskeskus sai eluõiguse 11. veebruaril 2003, kui vabariigi valitsus võttis vastu otsuse Pärnu kutseõppekeskuse, Sindi kergetööstuskooli ja Tihemetsa põllumajandustehnikumi liitmise kohta. Kutsehariduskeskuse direktori viimasel, tänavu mais toimunud konkursil püüdles koolijuhiks 11 inimest, neist kaheksa kutsus komisjon vestlusvooru ja väljavalituks osutus Pärnu eksabilinnapea Riina Müürsepp. Riina Müürsepp, kui valitsusele antakse aega
sisse-elamiseks sada päeva, siis teie olete ametitoolil istunud koos
nädalavahetusega viis päeva. Mis tunne on? Koolielu pole mulle võõras, kuid aktiivsest koolitööst olen neli ja pool aastat ikkagi väljas olnud ja kutseharidussüsteemist kogunisti kümme aastat. Aeg on oma töö teinud ja kutsehariduses on paljugi muutunud, kuid mõni asi on ka vanaks jäänud. Haridussüsteem muutub aeglaselt, seepärast kulub mul sisseelamiseks tõesti ehk vähem päevi kui valitsusel. Kuivõrd olete jõudnud süüvida kutsehariduse
hädadesse? Et linnavalitsusest sain priiks paar kuud enne konkurssi, oli mul aega end haridus- ja teadusministeeriumi kodulehe vahendusel kutsehariduse veel jõustumata arengukavaga kurssi viia. Sain nii mõneski lõigus kinnitust, et areng on toimunud, kuid kogesin, et samad hädad, mis varitsesid kutseharidust minu ajal ehk kümme aastat tagasi, on aktuaalsed nüüdki. Kas öeldu käib ka Pärnumaa kutsehariduse
kohta? Pärnumaa kutsehariduskeskuse jaoks on reformid teatud määral elu ja surma küsimus. Olen tutvunud ka Sindi ja Tihemetsa õppekohaga ning kohtunud õpetajatega. Kui esmamulje põhjal öelda, vajame esmalt kaasaegset õppebaasi. Omal ajal on aiva ehitatud suuri lahmakaid õppekorpusi, mis nüüd kõik tühjuvad. Nali naljakas, kuid esimesel tööpäeval õnnestus mul Pärnu õppekorpuses ära eksida. Kui koolil ei ole korraliku sisustusega õppetöökodasid, puuduvad praktikakohad, siis millest me räägime. Noor inimene lõpetab kooli ja peab ju kohe tööle minema, mitte alustama ümberõppest. Muutusi on tarvis, vajame kiiremas korras Niidupargi õppekorpust ja töökodasid. Kas muutusi vajab ka õpetajaskond? Kui õpetusest lähtuda, siis arvan, et Pärnumaa kutsehariduskeskus on hästi töötanud. Kutseõpetajad teevad oma tööd südamega ja kaasajastavad õppekavasid. Teatavasti otsis kutsehariduskeskus uusi õpetajaid ja ehkki ma veel ametlikus korras tööl ei olnud, sain võimaluse komisjoni töös osaleda. Kõik kohad küll ei täitunud, kuid saime kolm head õpetajat. Kõigi õpetajatega pole ma jõudnud veel tuttavaks saada, sestap esitasin õppenõukogul kõigile palve: kel mahti, astugu suve jooksul minu kabinetist läbi. Kooliaastat on hea alustada, kui oled kõigiga kohtunud. Üle võtan 192 töölepingut, neist sadakond on sõlmitud pedagoogidega. Uue õppeaasta ettevalmistused käivad arvatavasti
täie hooga, kuidas vastuvõtt läheb? Viimaste andmete järgi edukalt, mõnel erialal on soovijaid juba rohkem kui kohti. Õpikohti on meil 566 noore jaoks, laekunud on 205 avaldust, neist 154 Pärnumaalt, 14 nii Raplamaalt kui Viljandimaalt ning 5 Järvamaalt ja Harjumaalt. Populaarsemad erialad on üldehitus, ehitusviimistlus ja arvutiteenindus. Vastuvõtt käib 19. augustini. Nüüdsest on kutseharidusel võimalus tegelda ka noortega, kel pole põhikooli lõputunnistust, kuid vajavad eluks ametit. Kohalike volikogude valimised on ukse ees, kas
kandideerite ja püüdlete oma erakonna survel kas või linnapeaks? Linnavalitsusse ei püüdle ma kohe kindlasti, iseasi on kuulumine linnavolikogusse. On ju loomulik, et nii suurest ja olulisest asutusest, kui seda on kutsehariduskeskus, võiks keegi, kes ei pea just mina olema, linna esindusorganisse kuuluda.
|