| |
|
 |
Siin on viis missioonil osalevat Eesti piiri- ja tollitöötajat ühel pildil. Vasakult piirivalveekspert Marko Mertens, tollieksperdid Vitali Korniltsev ja Janek Rent, seejärel taas kaks piirivalvurit Margus Tamm ja Ivo Utsar.
Foto: Erakogu |
|
Eestlased osalevad Euroopa Liidu piiriabi projektis
27.09.2008 00:01
Ester Vilgats, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kolm Eesti piirivalvurit ja kaks tolliametnikku, kellest üks on pärnakas Janek Rent, on juba üle kahe aasta Euroopa Liidu piiriabi projektis Ukrainas ja Moldovas töötanud.
Täpsemalt algas European Union Border Assistance Mission to Moldova and Ukraine (EUBAM – Euroopa Liidu piiriabi missioon Moldovas ja Ukrainas) 2005. aasta novembris. Pärnus tollis töötanud Janek Rent (töötab praegu Moldovas) ja piirivalveameti koolitus- ja arendusosakonna vanemohvitser Marko Mertens ühinesid sellega juulis 2006 ja on seal siiani. Ühinemine polegi siin päris õige sõna, sinna tuli nimelt konkureerida. Missioonil osaleb 16 Euroopa Liidu riiki, esindatud on kõik meie lähinaabrid. Missioon Ukraina ja Moldova palvel Euroopa Liit kutsus EUBAMi ellu Ukraina ja Moldova presidendi palvel. Põhjus on Moldovast eraldunud separatistlikus Transnistrias, mis asub valdavalt Dnestri jõe vasakkaldal Moldova ja Ukraina vahel. Ligi 350 000 elanikuga Transnistriat pole rahvusvaheliselt tunnustatud. Transnistria eraldus Moldovast NSV Liidu lagunemise ajal, kui territooriumi peamiselt venekeelne elanikkond hakkas kartma Moldova ühinemist Rumeeniaga. Moldovale on Transnistria taasühendamine oluline, sest seal asuvad riigi suurimad tööstusettevõtted. Euroliidu 16 maad saatsid Moldovasse ja Ukrainasse ligi 70 eksperti, et aidata kohalikel piirivalvuritel kontrollida nende kahe riigi vahele kiilutud pisiriigi piiri. 2006. aasta 1. märtsist kehtestasid Ukraina ja Moldova ELi toel tollire˛iimi, et sundida Transnistria ettevõtteid ennast Moldovas registreerima. See oli missiooni oluline tulemus. Töö paistab tulemusi andvat Üks EUBAMi missioonil osalev eestlane Marko Mertens on viimase aasta elanud Odessas, Ukraina miljonilinnas, ja käinud tööl Odessa ja Illichevski sadama piiripunktis. Töötatakse koos sealsete piirivalvurite ja tolliametnikega. “Meie kui eksperdid püüame neile edasi anda Euroopa Liidu parimat praktikat. Mõnikord nad ikka esitavad küsimusi, aga valdavalt peame ise huvi tundma, kust neil “king pigistab”,” rääkis Mertens. “Korruptsioon on siin piisavalt ja eks EUBAM on sellele takistuseks.” Seetõttu on mõistetav, et EUBAMi meestele vaadatakse piiripunktides viltu. Seda ei tea keegi, kui palju mõnel ametnikul nende tõttu raha saamata on jäänud. Mertens on sisekaitseakadeemia lõpetanud ja Euroopa Liidu koolitustel käinud. Neid teadmisi siin jagada tulebki. Suur kasu on vene keele oskusest, sest kohalikega pole mõtet inglise keeles asju ajada. Balti riikide esindajad saavad omavahel väga hästi läbi, hea klapp on soomlastegagi, räägib Mertens. “Tõdema peab, et mõnel rahvusel on omapärane iseloom, ja eks siis tuleb ette ka erinevaid arusaamu. Aga sellest pole põhjust pikemalt kõnelda, see on missioonidel tavapärane.” Tegelikult on missioon andnud olulisi tulemusi. Seda märkavad mehed kas või selle järgi, et kohalike piirivalvurite töössesuhtumine on paranenud. Töö tulemused kajastuvad raportites, mida tuleb ELi nõudel pidevalt teha. Missiooni positiivne külg tuleb välja eurosaadik Marianne Mikko kirjutisest Postimehes mullu detsembris. “Ootamatult heaks vahendiks ühtsuse taastamise majandusliku argumendi loomisel on osutunud ELi piiriabimissioon (EUBAM). Brigaadikindral Ferenc Banfi juhtimisel on Euroopa Liidu piirivalvurid ja tolliametnikud märgatavalt vähendanud salakaubavedu Transnistria ja Ukraina vahel. Aga salakaubandus oli separatistidele väga oluline tuluallikas. Hinnanguliselt terve kolmandik ebaseadusliku re˛iimi tuludest tuli just sealt,” kirjutas Mikko. “Sellest ajast, kui piir paremini vett peab, on Moldova seadusliku valitsuse kontrolli all oleva piirkonna majanduslik üleolek Transnistriast jõudsalt suurenenud. Ehk teisisõnu on separatistid vaesemaks jäänud, samal ajal kui seaduslik valitsus on rikastunud. Tiraspol on silmanähtavalt Chisinauga koostööaltimaks muutunud,” kirjeldas Mikko. Kodust kaugel ikka raske Muidugi tunnistab Mertens seda, mida räägivad kõik, kel tuleb töötada võõrsil ja elada perest lahus – just kodustest eemalolek teeb selle raskeks. “Aga vanemad missioonil olijad nimetavad seda justkui haiguseks: kui oled siin juba mõnda aega olnud, tahad tagasi,” naeris Mertens. Tema kui rõõmsameelse loomuga inimene leiab ilmselt igal pool rohkem positiivset. “See annab võimaluse tunda end Euroopas eurooplasena,” tõi ta ühe põhjuse, miks ta missioonil pikemalt olla soovib. 34aastasel Mertensil on Eestis abikaasa ja kaks väikest last, pisem oli isa missionile tuleku alguses vaid mõne kuu vanune. Siiski olnud abikaasa mehe plaaniga kohe nõus. Juba kaks aastat on elu nii käinud, et Eestis käib Mertens korra kuu või poolteise tagant. Poolaastas on ette nähtud 15 päeva puhkust, mis tulebki siis välja võtta. Aga abikaasa käib lastega mehel Odessas külas ja lastele meeldib võõrsil väga. Tegelikult pole elul Odessas viga midagi. Soe kliima, hinnad Eesti tasemel, aga ei kappa nii kohutava kiirusega ülespoole kui kodumaal. Alkohol on Ukrainas Eestiga võrreldes isegi odavam, räägib Mertens, aga lisab, et selle kraamiga tuleb rangelt piiri pidada ning Eesti piirivalveohvitseri ja missiooni mainet kõrgel hoida.
> Loe edasi
|
