Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni kutsus Päevalehe juhatuse esimees, hilisem Päästekomitee liige Konstantin Konik teise hilisema Päästekomitee liikme Jüri Vilmsi Päevalehe toimetusse poliitilise osakonna juhiks.

Vaba Maa ja ta saba sünd

Vilmsi kodanlust kritiseerivad artiklid pahandasid O. Ü. Päevalehe parempoolse ilmavaatega liikmeid ja temast taheti lahti saada. Konik mäletas, et ühelt lepituskoosolekult lahkudes olid nad jõudnud veendumusele, et poliitiline sümbioos Päevalehe toetajatega ei saa kaua kesta ja hädavajalik oleks vabameelne häälekandja ellu kutsuda. Vilms oli öelnud, et tarvis on Vaba Maad.

Ajaleht Vaba Maa hakkas ilmuma Tallinnas 5. detsembril 1918. Asutajad olid Aleksander Veiler, Konstantin Konik, Juhan Luiga jt.

O. Ü. Vaba Maa oli küll ametlikult aktsiaselts, mille juhatuse esimees oli Voldemar Päts, kuid suurosanik oli Veiler. Esimene peatoimetaja oli Julius Seljamaa (1883 Sindi – 1936 Tallinn). Esimese trükipressi samanimelisse trükikotta tõi Veiler Soomest juba Vabadussõja ajal.

Pärnu tööerakondlased pidasid vajalikuks oma ridade koondamiseks ja korraldamiseks hakata välja andma Vaba Maa Pärnu väljaannet ehk nagu Pärnus kombeks, kohalikku saba.

Teistes linnades Vaba Maal saba ei olnud. Pärnu väljaande asutamise ideoloog ja elluviija oli üliõpilane Oskar Kask, kellest sai lehe esimene väljaandja ning vastutav toimetaja. Ajalehe ainukese töötajana tuli tal mööda linna ringi käia ja uudiseid korjata, seepärast pidas Kask lehemehe ametit vaid neli kuud ja läks ülikooli stuudiumi lõpetama.

Kaselt võttis trükitu eest vastutamise üle Aleksander Jürvetson (Jürimäe), kes jäi toimetaja ametisse lehe ilmumise lõppemiseni 16. aprillil 1938, kusjuures põhilehe viimane number ilmus juba 4. märtsil. Samaaegselt Jürvetsoni toimetajaks tõusmisega hakkas lehte välja andma kirjastusühing Vaba Maa.

Vaba Maa Pärnu väljaande toimetus asus kuni 1933. aasta keskpaigani A. Jürvetsoni trükikojaga samas majas Hospidali (Martna) 14 ja viidi koos sellega üle Brackmanni (Ringi) 1, kuhu jäi ilmumise lõpuni.

Suvesoomlastele oma osa

Lehe peamine täiskirjutaja oli August Martinson varjunimega Iks

Pärnus petturjuhtidel pidu pole: reeglina laseb politseinik sõidudokumente kontrollides andmed läbi e-politsei seadme, mis juhtimisõiguse või selle puudumise kohe tuvastab.

Ants Liigus

igrek, hüüdnimega Fatty. Teatriarvustajatena proovisid lehes kätt Aleksander Loorits, seejärel Jaan Kask (nn Lilulii). Ajalehe maleosa toimetas Martin Villemson (1897-1933).

Suvesoomlaste rohkele ajale-arvule reageeris ajaleht oma Soome osa asutamisega, mida toimetas kohalik Soome klubi esimees ja rahvaülikooli soome keele kursuste lektor R. Koolmann (Koolme).

1930. aastal asus toimetusse tööle Jüri Soontak (1901-1941). 1935. aastal on tegevtoimetajana märgitud E. Jansoni. Lehte aitasid teha ka talituse töötajad Jüri Andreller ja Johann Hendrikson (Hennoste).

Algul trükiti põhileht Tallinnas ja vabaks jäetud pinnale lisati järgmisel päeval Pärnu uudised. Lehe kolmandal aastakäigul kogunes uudiseid juba kahe lehekülje tarvis. Nelja- ja vahel isegi enamaleheküljeliseks kasvas Pärnu saba 1932. aastal.

Tiraaž oli 1928. aastal ja 1932. aastal 4000 eksemplari.

Edaspidi langes see number 1600-le ja lehe kahel viimasel eluaastal trükiti seda 1350 eksemplari.

Kesktee ajaleht

Tööerakond esines tööliste huvide kaitsjana ja seepärast oli tema liikmeteks töölisi, väikeettevõtjaid, taluperemehi, maatöölisi ja rohkesti asunikke.

Tööerakond ühines 1932. aastal Eesti Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja nn majandusrühmaga Rahvuslikuks Keskerakonnaks.

Osa tööerakondlasi, esmajoones asunikke oli süle ja seljaga selle ühinemise vastu. Erakonnast lahkusid ka vabadussõjalased, sest Pärnu väljaanne mõistis sellise rühmituse kui rahva killustaja hukka. Loomulikult kajastus see ajalehe trükiarvus.

Vaba Maa üritas leida keskteed sotsialistide ja kapitalistide vahel ning püüdis olla keskleeriks, mis nõrgestaks nii vasakut kui paremat tiiba ja halvaks nende vastastikuse materdamise. Näiteks oli leht vastu korporatiivsete kodade moodustamisele ja soovitas jääda seltside, ühingute ning nende keskasutuste juurde.

Vaba Maa Pärnu väljaanne ilmus kuus korda nädalas. Maarahvale, kel polnud aega päevalehti lugeda, pandi 1926. aastal käima kolm korda nädalas ilmunud Pärnumaa.

Algul andis lehte välja A. Jürvetson, vahepeal kirjastusühing Vaba Maa, seejärel taas Jürvetson. Ajalehe baasiks oli Viljandi Sakala, millele Pärnus lisati siinsete materjalidega 1. ja 4. lehekülg. Mõni number trükiti tervenisti Viljandis.

1931. aastal hakkas Pärnumaa ilmuma kahes variandis: nelja- ja kaheleheküljelisena. Paksema lehe sisuks oli Sakala, õhema osas ainult Pärnu uudised. Vastutavate toimetajatena tegutsesid Jürvetson, Aadu Viitmann (Viitmaa) ja hiljem kuni Pärnumaa ilmumise lõpuni 30. septembril 1933 advokaat Jüri Soontak.

Tavaline Pärnu sabaleht

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: