Pikemad järjekorrad lõunaajal näitavad Männi kohviku populaarsust.

Kus on kohad, kus sulle ei vaadata viltu, kui küsid: “Kas teil midagi odavamat ei ole?” Meie linn elab suviti turistidest, kuid ärgem unustagem ka põliselanikke, nende seas püsipankrotis noori, kes kohvikutes kallist praadi enamasti ei telli.

Suundun alustuseks kuulsaimasse, pitsarestorani Steffani Nikolai tänavas. Siin on peaaegu alati järjekord, isegi nüüd, kui see firma randagi oma kohviku avas (tõsi, kahjutuli pani ranna-Steffani mõneks ajaks kinni).

Steffanis niisama ei istuta

Peab tõdema, et Steffani 20kroonine kakao on oma hinda väärt. Kuid see on koht, kus oodatakse, et telliksid pitsat või vähemalt lasanjetki. Ma ei mõista, miks Steffani aasta-aastalt parima teenindusega koha tiitli saab, sest kui ma nagu maksujõuline soomlane välja ei näe, pühendatakse mulle niisama palju aega kui kärbsele.

Koht on populaarne, kuid ma ei taha tunda end kui klient, keda ei pea kiiresti teenindama mitte hea tava tõttu, vaid jootraha pärast. Kas mulle vaadatakse kurjalt otsa, kui vaid kakao tellin? Ei. Mulle ei vaadatagi otsa.

Teatrikohvik on hea koht, hinnad ei tapa kedagi, pooleliitrise Pepsi saab 15 krooniga, kuid Coca light’i sealt küsida ei maksa. Kuigi Teatrikohvik on humanitaargümnaasiumi õpilaste lemmikpaik, jätkub seal teistelegi kohti. Teenindajad on viisakad ja abivalmis ning üllatavalt tähelepanelikud. Keegi ei oota, et telliksid kolmekäigulise lõuna. Võid jalutada sõpradega sisse ja võtta ühe mahla ning tunda end hästi.

Uus koht kogub populaarsust

Uus koht on kohvik Café, mis tegutseb Rüütli tänavas ööklubi Mirage kõrval. Siin müüakse imehäid muffineid, 12 krooni tükk. 20 krooni eest saab kuuma joogi Moccachino – garanteeritud naudingu. Koht on avar ja kena kujundusega: punased seinad ja kuldsed detailid. Siiski ei ole see just päris suvekohvik, sest suvel tahaks vabasse õhku. Ometi soovitan noortel see paik meelde jätta ja “kasutusele võtta”.

Ranna rajoonis on kaks tõmbenumbrit: Rannakohvik ja Tervise Paradiisi kaheksandal korrusel asuv baar Romantika.

Rannakohvikus oleks leitsakuga väga meeldiv, aga kui õues on 20 kraadi sooja, hakkab allkorrusel külm ja see ajab külastajad kõrgematele korrustele. Pealegi avaneb Rannakohviku terrassilt kaunis vaade.

Rannaliivale kõige lähemal

Otsin hinnakirjast kakaod – 15 krooni. Siis avastan 20kroonise kakao – see on koos piimaga. Tellin muidugi selle. Nooruke ettekandja toob mulle pool klaasi kakaod hirmsa hunniku piimavahuga. Jook on jube magus, sellist enam küll juua ei tahaks. Hinnad on selles kohas kõrged, küllap maksad selle eest, et näed merd ja võid lainete kohinat kuulata.

Romantika lööb samuti jalust vaatega horisondile. Paiga on vallutanud turistid – hea ju sealtsamast hotellist liftiga üles suristada. Hinnad ei ole madalad ja teeninduski ei torka sõbralikkusega silma, aga keda need tühiasjad ei häiri, proovigu jäätist – see maksab 20 krooni ringis – ja 10krooniseid võileibu.

Pubi Viies Villem Kuninga tänavas olevat noorte seas koht, kus võivat õhtu otsa vedelda. Sees on pime. Napisõnaline baaridaam osutab hinnakirjale, mis näeb välja nagu telefoniraamat. Tulen sealt lihtsalt tulema.

Talvel noored, suvel turistid

Jazz Café on üllatavalt tühi. Kuhu on jäänud noored, kes seal talviti ühe teetassi taga tunde veedavad? Hinnad on siin noortesõbralikud. Ja odavalt ei saa mitte ainult friikartuleid, vaid ka pannkooke. Või osta 10kroonise lõhesaia. Kui priisata, võib valida 35kroonise šokolaadimaitselise joogi, mida serveeritakse kaunites tassides. Nüüd on see paik turistide pärusmaa.

Pappa Pizza Kuninga tänavas on lõuna paiku rahvast täis. Ilusa ilmaga on väljas raske kohta leida, aga sees saan laua taha. Vaatan jookide hindu: pooleliitrine Coca light on 15 krooni, jäätisekokteil 20 krooni. Ootan kümmekond minutit, kuid keegi minuga ei tegele. Tõusen lauast ja lahkun.

Seevastu kesklinnas Hommiku tänavas asuv City üllatab: uksel tervitab külastajat kaks tüdrukut. Teenindus on agressiivselt pealetükkiv – et ma ikka midagi telliksin. Ometi pole probleem, kui tellid vähe. 20kroonine kakao on seal hea, 25 krooni eest saab jäätisekokteili ja 15 krooni eest lõhesaia. See pole just noorte koht ja hinnad ei ole nagu Säästumarketis, aga midagi ikka leiab. Ja väljas on alalõpmata kõik lauad täis.

Aga Tallinna värava kohal on kohvik, kus välja sätitud laudade taga haigutab tühjus. Külastajad istuvad sees hubases hämaruses. Hinnad pole noortele taskupärased: lõhesai 16 krooni, Coca light’i ei ole, 0,25 liitrit tavalist kokat maksab 8 krooni. Kohvikusse sattuvaid noori ei teenindata just kõige viisakamalt. Ja tualettruumid võiksid ka puhtamad olla.

Objekt 27007 postimaja juures on kujunduselt lahe: padjad ja palju vidinaid, mis ometi kokku sobivad. Tundub, et sedagi kohta hakatakse omaks võtma, päris tühi seal pole. Söögid on maitsvad, aga teenindus tundub ebasümpaatne: ei öelda “tere” ega “nägemist”, kui küsid millegi hinda, pannakse see tellimusena kirja ja ollakse vihased, kui sa seda siiski ei soovi. Ja kempsu saab tasuta vaid see, kes tellib.

Rannast veidi kaugel

Kindla peale võib minna Männi kohvikusse, aga see asub Riia maanteel. Sinna eksib turiste harvemini, ometi tuleb aeg-ajalt seista ilmatus järjekorras. Inimesi on noortest vanuriteni. Koht ei ole peen, kuid hubane ja puhas.

Kahjuks on õhtuks nii mõnigi toit otsas, aga näksimiseks midagi ikka leidub. 7 kooni eest saab klaasitäie soolapähkleid, 14 krooniga salati ja kihilise küpsisemagustoidu, pool liitrit Coca light’i maksab 13 krooni. On ka alkoholivaba õlut. Õhtu otsa mängib Uuno raadio.

Sabina Sägi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.56