| |
|
 |
Arvamustoimetaja Kalev Vilgats
Foto: Urmas Luik |
|
Kalev Vilgats: Asotsiaalid, bussiliiklus ja 400 “tuhhi”
07.08.2008 00:01
Kalev Vilgats, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Esimene “Südamelt ära” tegi ajakirjaniku lauapealse küll
puhtaks, kuid mitte kauaks. Juba järgmisel päeval hakkas robinal uusi
tähelepanekuid tulema. Ei oska küll arvata, kas ja kui palju sellest
kirjutamisest lõpuks kasu on, aga vähemalt ei saa keegi öelda, et pole
kirjutatud. Ja ametnikud ning muud asjaosalised, keda alltoodu puudutab, öelge
oma sõna sekka.
Asotsiaalide linn Pärnu Mitu linnakodanikku on võtnud toimetusega ühendust seoses asotsiaalide arvukuse kasvuga Pärnu linnas. Tõsi see on, sest kuigi trepikojad ja muud varjualused on enamasti lukku pandud, on soojad talved soodustanud asotsiaalide populatsiooni vohamist.Parimatel päevadel on nende hõivatud kõik pingid Vanas pargis, mis on kui Pärnu linnapea looduslik ootetuba. Mart Viisitamme eluheidikud ei häiri, sest tema tuhiseb sealt maasturiga mööda, silmaklapid ees – kui ei märka, pole ju probleemi. Palju parem pole lugu Ülejõel Noorteväljaku pargis, kus asotsiaalidest on ümbritsetud sealne laste mänguväljak. Jorisevad parmud pole kaunis naabrus lasteaialegi. Hooti on hommikuti märgata parmustumist Lastepargis ja Jakobsoni juures, kus peetaks justkui “Vaeste-Patuste alevi” ühislugemisi. Inimeste arvamused asotsiaalide puhul lähevad põhjuste osas lahku. On neid, kes tunnevad kaasa elu hammasrataste vahele jäänutele, ja on hoopis karmimate abinõude nõudjaid. Pärnus peaks olema piisavalt võimalusi elutee õigeks seadmiseks, kui inimesel oleks vaid tahet. See seltskond pargipinkidel aga ei tahagi, neile on see aktsepteeritav eluviis. Probleemist mööda vaatamine seda ei lahenda. Üks Köie tänava elanik kirjutas Pärnu Postimehele järgmist: “Käin turul üks-kaks korda nädalas, aga pilt ei muutu. Turu eesukse juures on alati kaks-kolm mustlasnaist, kes, kott õlal, juurde astuvad ja sigarette müüa pakuvad. Pingile istuda, et bussi oodata või jalgu puhata, ei saa, selle on hõivanud asotsiaalid, kes on ebakaines olekus ja haisevad, odekolonnipudel käe juures. Pargipinkidega on sama lugu. Elan Väike-Sepa ja Köie tänava kandis. Ära on tüüdanud need kotimehed, kes paari kaupa käivad igas hoovis prügikaste sorteerimas. Kõik, mis neile söögiks-müügiks kõlblik, pannakse prahikottidesse, mis eelnevalt tühjaks kallatakse. Elavad need kotimehed vanas haiglas. Kas neid ära kaotada ei ole võimalik või vähemalt midagi ette võtta?” Asotsiaalide laiutamist avalikus linnapildis ei salli ükski režiim, ei demokraatlik ega diktatuur, ainult probleemi lahendusvõtted on erinevad. Huvitav, mida mõtleb teha Pärnu linnavalitsus? Bussiliiklusest Miks ei ole Henno ja Kalamehe bussipeatuses ootekoda? Inimesed peavad seal lageda taeva all iga ilmaga bussi ootama. Bussi väljumisaega teada soovinud kodanik helistas 26. juulil bussijaama info telefonil 12012, kust kuulis bussijaama lahtiolekuaja, telefoninumbri ja kõike head soovimise. Järgnes vaikus, keegi ei öelnud, et oodaku. Inimene ootas, siis pani toru hargile ja kuulis hiljem bussijaamast, et pidanuks toru otsas kauem ootama. Teine probleem puudutab neid liine, mille bussidele müüakse kassast pool ja bussist teine pool pileteist. Nii võib tekitada segadust ütlemine, et saite viimase pileti, kui pärast selgub, et bussijuhil on neid müüa veel küllaga. Selliste liinide kohta peaks olema sõidugraafikus märge. Miks ei võikski Pärnu linnabusside liiklus kulgeda ainult mööda Pikka tänavat? Sel viisil muutuks turvalisemaks kesklinnas koguni kolme kooli vahetu lähedus. Ranna rajooni minevad bussid pööraksid pärast bussijaama peatust Aia tänavale, teised läheksid otse Riia maanteele. Nipet-näpet murede laualt Naitumissaatele kulutatud 400 000 krooni võinuks panustada Kalda tänava ja sealse trepi kordategemiseks. Tänu jalakäijate sillale liigub seal palju väliskülalisi, kellele kesklinna selline tagahoov võib tulla üllatusena. Kuigi hommikul on näha, kuidas vähemalt Rüütli tänaval lillepüramiide kastetakse, on need rannas päeva peale üsna närtsinud. Kas saaks midagi selle vastu ette võtta? Ülejõel Jannseni tänava bussipeatuses ei ole piisavalt istepinke. Ometi tulevad sinna bussi ootama inimesed Säästumarketist, perearstikeskusest, apteegist, paljud neist on vanemad inimesed, puudega. Pinkidega on Pärnus üldse häda. Kui linnavalitsejad on noored ja probleemi tõsidust ei mõista, võiks palgata mõne pensioniealise kodaniku testima, kus oleks linnas oluliselt vaja jalapuhkamisvõimalustesse panustada. Liiva-Koidu ristmik on ära vajunud ja kaevukaaned kõrgemale jätnud, mistõttu need autode rataste all kolisevad ja isegi hüppavad pealt. Korduvalt on pidanud autojuhid ja isegi politseinikud neid luuke tagasi tõstma. Ometi on sealkandis väga intensiivne autokaravanide liiklus. Kas selleks, et tee tasaseks saaks, on tõesti kõigepealt vaja õnnetust? Perearst suunas inimese haiglasse maouuringule. Arsti juurde jõudnud, kuulati ära kaebus, pandi sama diagnoos ja kutsuti järgmiseks päevaks tagasi, et uuring teha. Milleks selline jooksutamine? Inimene oli Audrust, ta pidi ennast töölt vabaks küsima, raha linnasõiduks kulutama, et kuulda: tulge homme jälle! Edelaraudteega rongiga sõitmine võib vanemale inimesele olla eluohtlik. Probleem on selles, et vagunite trepiastmed on liiga järsud ja perroonid liiga madalad. Vaid Tallinnas Balti jaamas on võimalik normaalselt väljuda. 24. juunil Lohult Pärnusse sõitnud vanainimene nihestas Pärnu raudteejaamas väljumisel parema jala hüppeliigese, lühikest kasvu inimesele on rongi peale ja sealt maha saamine kunsttükk. Kuidas pääseb Edelaraudtee rongi ratastoolis või karkudega? Vaskrääma teelt Surju teele jääb kaks talu, mida kimbutab teelt tõusev tolm. Taluinimestele on öeldud, et kuigi nõukogude ajal tehti seal tolmutõrjet, ei pea eurodirektiivide järgi seda enam tegema. Ent inimene pole tigu, talu selga ei võta ja minema ei rooma. Kas Naki ja Roosiaia talu peavadki jääma tolmu ahmima? Lõpetuseks üks positiivne tähelepanek. Helistaja kiitis Audru vallavalitsust selle eest, et surnuaia jõepoolne osa on väga kenasti korda tehtud.
|
