Pöial-Liisi, keda mängib Katrin Valkna, leiab tänu oma lahkele meelelaadile hea teekaaslase Pääsukese. Foto: Ants Liigus

Pöial-Liisi põnevad seiklused saavad alguse sellest, kui kole konn ta kalli emakese juurest röövib ning konnapojale mudatiiki mõrsjaks toob.

Sealt edasi satubki Pöial-Liisi mitmesugustesse eriskummalistesse paikadesse ja seiklustesse. Oma teekonnal kohtab ta kõrke konni, põikpäiseid põrnikaid, ilusat Valget Liblikat, hoolitsevat Hiiretädi ja morni Mutionu.

Pöial-Liisi leiab tänu oma heasüdamlikule ning abivalmile meelelaadile hea sõbra ja lahke teekaaslase Pääsukese.

“Muinasjutt Pöial-Liisist” on köitev lugu nii mudilastele kui nende suurematele õdedele-vendadele, nii emadele-isadele ja kui vanaemadele-vanaisadele.

Üle ei pakuta

Tüki lavastaja Raivo Trassi sõnade kohaselt otsis teater kavasse lavastust väga väikestele lastele, alates kolmeaastastest. “Hakkasin otsima materjale ning esimene mõte oli lavastada eesti muinasjutt, näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi või Juhan Kunderi kirjutatu,” mõtiskles Trass.

Et aprill on Hans Christian Anderseni juubeliaasta ning seda tähistatakse üle maailma, langes valik Andersenile. Selleks ärgitas omal ajal Endlas edukalt mängitud Pöial-Liisi lugu.

“Mõtlesin, et teeks “Pöial-Liisist” oma versiooni,” nentis lavastaja. Tema sõnade kohaselt oli Ingo Normeti lavastatud muinasjutt hoopis teises stiilis kui nüüd etenduv. Trassi lavalugu on realistlikum, seal leidub tänapäevaseid tehnilisi elemente ja efekte.

Trassi sõnade kohaselt ei ole väikelastele lavastada sugugi lihtne. “Juba lastele õhtuti muinasjutu rääkimine on lapsevanematele üpris tüütu asi, sest lapsel on nii palju küsimusi.

Vanemal peab endal tohutult kannatust jätkuma, et igal õhtul juttu vesta ja mitte väsimust tunda,” tõi lavastaja võrdluse. Ja selleks, et teatris mängida muinasjuttu nii, et see oleks põnev ja lapsed kaasa elaksid, on tarvis professionaalset lähenemist.

Trassi meelest liialdatakse väikelaste etendustes sageli täiskasvanutele mõeldud naljade ja vihjetega, millest lapsed aru ei saa. Endla “Pöial-Liisis” seda teed ei minda.

“Peab olema hästi ettevaatlik ja lapseliku tunnetusega, et mitte üle pakkuda. Püüame olla lapsemeelsed ja eakohased,” märkis lavastaja. “Lasteetendus peab olema soe, südamlik, õrn ja puhas.”

Runneli laulutekstid

Tükis kasutatakse varasema Endla lavastuse teksti, mis on Ingo Normeti loodud dialoog. Omal ajal pöördus Normet Hando Runneli poole, kes kirjutas näidendile laulutekstid.

Tollal oli muusika autor Veljo Tormis. Et Tormise muusika tänapäevase tunnetusega ei ühti, on tükile loonud heli Endla teatri muusikaala juhataja Feliks Kütt.

Teater soovis pakkuda selle muinasjutu lavastamisel kunstnikutöö üliõpilasele. Liisi Eelmaa õpib Eesti kunstiakadeemias teatrikujunduse osakonna viimasel kursusel.

Muinasjutt on Eelmaa esimesi töid suurel laval. “Ta on ülesandega kenasti hakkama saanud. Lavakujundus sekundeerib etenduse meeleolule ning on rahulik, hästi arusaadav ning muinasjutuline,” kiitis lavastaja.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2