Detsembris saavad Kaismal vabapidamisega külmlauta praegu välitingimustes peetavad osaühingu loomad. Urmas Luik

Õrna lumevaibaga kaetud karjamaal Kaisma küla piiril jalutavad oaõiekirjalised lehmad, kes ajutisest varjualusest ei hooli ja saavad laudaseinte vahele jõuludeks.

Detsembri keskpaigaks valmib Kärdi veisefarmi see osa, mida AS Paide MEK peatöövõtjana on kergitanud sinnani, et eile lõid alltöövõtja, Tallinna firma Alagal mehed sellele katust, Leedus toodetud lainelist eterniiti, mida on panna 3500 ruutmeetrit.

“Eelmisel nädalal ei saanud midagi teha, ilm mõjutab tempot,” mainis Ain Paalpere, kes tööjärjel silma peal hoiab.

Rooste sõi veetorud

Katusepanekuni jõudnud laudauuendus ei tähenda, nagu hoiaks teraviljakasvatuse, piima- ja lihatootmisega tegelev OÜ Kaisma oma rahakotti, lüpsikarja, senini hooletuses. Vastupidi, 292 piimaandjat on uuendatud laudas ja vasikad mullu valminud soojas vabapidamisega laudas ning ehitatavat vabapidamisega külmlauta ootab 126 kinnislehma.

“See on seitsmekümnendatel ehitatud laut, mida praegu ümber ehitatakse, vanast on jäänud lagi ja toestuspostid,” rääkis Kärdi farmi juhataja Tiiu Heinaste.

“Pidime pihta hakkama sellest, kõige uuemast laudast, sest veetorustik oli täiesti läbi ja lõastus samuti, nii et siin oleksid loomad varsti juba sees rändama läinud,” lisas OÜ Kaisma tegevjuht Ingrid Sillaste, seistes nagu farmijuhataja keset ehitustandriks saanud õue lautade vahel.

Osaühingu naised kinnitasid ühest suust, et rahaasjade ajamine võttis kaua aega ja jäi stoppama kõige magusamal ajal, südasuvel. Selleks ajaks olid aga lammutustööd aegunud laudas tehtud, nüüd on veisefarmi rekonstrueerimise tähtaeg detsember.

“No endal peab ka raha olema, aga eks meie ole keerulises olukorras, kuid kõige suurem õnnetus on, et rahastamine jäi sellel aastal kesiseks ja me ei saanud uut lüpsikoda valmis, tehnoloogia paneme paika selle talvega ja jääme ootama taotletud investeeringuraha,” rääkis asjaajamise tuiksoonel sõrme hoidev Sillaste.

Kolmest küljest varjus

Vabapidamisega külmlaudaks rekonstrueeritava farmi esialgne eelarve ulatub üheksa ja poole miljoni kroonini, lisanduvad läga- ja sõnnikutöötlemise rajatised.

“Kümme-viisteist aastat maksame seda laenu piimaga tagasi,” mainis Sillaste.

Kohe, kui tööjärg kannatab, hakkab osaühingu karjarahvas sundkorras välitingimustes peetavaid lehmi lauta paigutama. Seni jalutavad vasikaootel olijad laudataguses koplis ja leiavad tuulevarju kolmest küljest söödapallidest seinaga katusealusest. Vasikad näevad ilmavalgust juba laudaseinte vahel, kus lüpsmatulnute ninaesinegi toekam.

“Piimaga olime aasta alguses plussis, võrreldes eelmisega, aga juuli- ja augustikuu tõmbas põuaga tagasi, kuid miinusesse me veel läinud ei ole,” rääkis Sillaste.

Eelmisel aastal andsid Kaisma osaühingu lehmad keskmiselt 5500 kilo piima, riigi keskmine oli 5751 kilo.

Nii et silmi maha lüüa pole väikese valla ühel ettevõttel põhjust ja vabapidamisega külmlautki on samm nüüdisaegse loomapidamise poole.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3