Kodukülast Rõusalt sõitsid tüdrukud suvevaheaja kohustuslikke aiatöötunde tegema ratastel ja tallavad pärast koju jälle kilomeetrit viis pedaale.

Kõplajate selja taha jääb roostekarva kuivanud lehtedega oksahunnik, sest käsil on aia tagaosa uuendamine pargiks. Kasvuhoone vastas aga ootab kiviktaimla uut kujundust.

Vändra gümnaasiumi ligi nelja hektari suurune kooliaed haljasalaga on riigis suurimaid, selle korrashoidmiseks on kooli põhikirjas õpilaste töökohustus teisest klassist alates. Viis kolmetunnist aiatööpäeva teevad põhikooli ja kolm algklasside õpilased. Virgemad alustavad mais, laisemad lohisevad septembrisse.

“Ma arvan, et eelkõige on see ikka töökasvatus, sest paljud lapsed ei ole oma käega puutunud reha, kõblast ega labidat, neil ei ole mingeid töövõtteid, paljudel ei ole oma koduaeda,” räägib 16. aastat kooliaednik Tiiu Kont. “Õpime juurviljad ja köögiviljad selgeks, õpime lillenimesid ja umbrohtusid, ja õpime tööd tegema korralikult, õpime nägema enda ümber ilu.”

Suvelõpu õiekirevatest lillepeenardest sammub kapsakõplajate poole algklasside õpetaja Sünne Külvi, kannul must koerake ning käes kott saiaviilude ja meega.

“Lastel läheb ju kõht tühjaks,” kostab õpetaja ja lisab, et aiatöö on Vändras traditsioon.

Foto: Henn Soodla

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 5