Pärnu odavöömajad naudivad tänavu suurimat täitumust juuni lõpust augusti lõpuni, soomlaste kõrval on motellide ja hostellide põhiklientideks kujunenud eestlased ja sakslased.

Teine tendents on, et suvepealinnas puhkavad soomlaste grupid muutuvad aasta-aastalt järjest nooremaks.

“Enne käisid ikka igivanad, nüüd on keskmine Soome klient võrreldes varasemate aastatega küll nooremaks muutunud,” lausus Laine külalistemaja administraator Terje Orgma. Laines maksab ühene tuba 490 krooni ja kahene 590 krooni.

Ka Lõuna hostelli vanemadministraator Annika Raudsepp kinnitas, et silmaga nähtavalt on noori soomlasi rohkem kui varasematel aastatel.

Eestlasi tõmbab Pärnusse rannailm

Enamik küsitletud hostellide-motellide esindajatest märkis, et juunikuu läks neil tänavu aia taha.

Juulikuus seevastu ületas öömajade täitumus 90 protsendi piiri. Praegu on odavates öömajades broneeritud enamik kohti kuni 20. augustini, pärast seda on tellimusi märgatavalt vähem.

“Sel aastal jäi suve algus hiljaks,” teadis 500 krooni kahekohalise toa eest küsiva Männiku külalistemaja perenaine Jane Norden. “Eelmine aasta oli meil ikka parem. Meie miinus on see, et oleme linna ääres. Kui läheb broneerimiseks ja kuuldakse asukohta, jääb broneerimine tihti katki.”

“Juuli oli täitsa täis, juuni oli pigem keskmine või isegi oodatust halvem, sest juunis polnud ilm väga hea,” lisas Kalevi staadionil asuva 250 krooni koha eest küsiva Staadioni hostelli juhataja Anne Raudnagel. “Aga eelmisel aastal oli samuti, et maja läks poolest juunist täis. Et oleme staadionil, aitavad meid palju spordilaagrid.”

Reldori hostelli ja motelli juhataja Jaak Uibu arvas, et neilt tõmbavad kliente teised majutusasutused. “Turist tahab järjest paremaid tingimusi, ja neid ju hostellis ei ole. Noored tulevad hostelli muidugi hinna pärast,” ütles Uibu. “Kuigi eelmine aasta oli kehv, on see aasta olnud veel viletsam.”

Reldori Papiniidu tänaval asuvas hostellis maksab üks koht 250 krooni.

Galina Abol Tallinna maanteel asuvast Anette hostellist, kus kahese toa eest tahetakse 600 krooni ja kolmekohalise eest 900 krooni, märkis, et tänavu on neil miskipärast soomlasi vähem kui varasematel aastatel.

“Eelmisel aastal oli kahene tuba 100 krooni odavam, võib-olla on hind neid mõjutanud,” arvas Abol.

Terje Orgma Laine külalistemajast oli üks väheseid, kes arvas, et neil on tänavune aasta eelmisest parem olnud.

“Sel suvel on hästi läinud,” rääkis ka Annika Raudsepp Lõuna hostellist. “Maja on kogu aeg täis olnud. Juulis oli täitumus koguni 97 protsenti. Juunis oli rohkem soomlasi, juulis eestlasi. Enamik meie klientuurist on nooremapoolsed inimesed.”

Lõuna hostellis on koha hind 200-250 krooni.

Ka kurtsid motellide esindajad, et kuigi eestlastest kliente tuleb aasta-aastalt järjest juurde, sõltub Eesti turistide kohaletulek ilmast.

“Negatiivne tendents on tänavu suvel, et inimesed broneerivad kohti, aga ise ei tule ega helista, et nende plaanid on muutunud,” rääkis Abol. “Ja seda pole juhtunud ainult kohalike inimestega, vaid ka välismaalastega.”

Raudnagelgi lausus, et kuigi Staadioni hostelli klientidest moodustavad eestlased ligi 60 protsenti, tulevad kunded kohale siiski vaid ilusa ilmaga.

“Kui on ilus ilm, on maja eestlasi täis,” seletas Raudnagel. “Kui ilm läheb kehvaks, annulleeritakse kohad kohe. Enamik eestlasi on püsikunded, kes on meil juba aastaid käinud. Hind on eestlasele ju vastuvõetav.”

Männiku külalistemaja perenaine Jane Norden lisas, et eestlased käivad Pärnus ürituste järgi.

Reisiajakirjad juhatavad seljakotituriste

Peale noorte tõmbavad odavad öömajad seljakotituriste, kes leiavad suvepealinna hostellid ja motellid üles maailmakuulsate reisiajakirjade järgi.

“Suvel käib seljakotituriste hästi palju,” jutustas Annika Raudsepp. “Neid on olnud tänavu Uus-Meremaalt, Hiinast, Malaisiast, Austraaliast, Brasiiliast, Portugalist ja Jaapanist. Meid on leitud internetist Lonely Planeti kodulehelt. Lonely Planet on välja andnud ka raamatukese Baltimaade kohta ja selle järgi nad käivad.”

Staadioni hostelli juhataja Anne Raudnagel märkis, et välisturistid teavad nende majutusasutust paljuski selle järgi, et hostell kuulus kunagi ülemaailmsesse noortehostellide ketti.

Ent seljakotituristid on leidnud üles Pärnu üksikud telkimiskohadki. Kalevi sõudebaasi Green kämpingu administraatori Kristiina Tinkuse teatel käiakse telkimas päris palju.

Suvepealinna üritused meelitavad kämpingu kahe- ja neljakohalistesse majakestesse eestlasi. Ööbimine kämpingus kahekohalises majas maksab 190 krooni ja neljakohalises maksab ööpäev 500 krooni. Telkimise eest küsitakse 80-110 krooni.

Konse motelli & karavani kämpingu juhataja Raivo Hannus rääkis, et neil saab telkida ainult siis, kui tuleb õhtul mõni seljakotiturist ja autokaravanile mõeldud kohtadest on mõni vaba.

Hannuse teatel on autokaravanidega puhkamine Euroopas väga populaarne ja Konse kämpingus on suvel tavalised päevad, kui seal peatub korraga kuni 100 autokaravani.

“Kõige vahvam karavan oli Saksamaalt, milles oli 16 autot ja inimeste keskmine vanus selles oli 82. Ise ka alguses ei uskunud, kui kuulsin!” rääkis Hannus.

Autokaravanide marsruudid olevat sellised, et lõunast Hispaaniast, Saksamaalt ja mujalt sõidetakse reeglina põhja Soome või Venemaale. Rootsist ja Soomest vastupidi - lõunasse.

Ühes kohas peatub karavan paar päeva. Eestlaste seas kahjuks selline perega reisimine veel eriti populaarne pole, suve jooksul on Pärnus peatunud viis eestlaste autokaravani.

Autokaravani koht maksab ööpäevas 215 krooni.

Noored kippusid oda viskama

Et motellide ja hostellide põhikunded on valdavalt noored, on alati oht, et peomeeleolus noored võivad ülekäte minna. Ometi pole odavöömajadel tänavu klientidega suuremaid sekeldusi olnud.

“Üldiselt on see aasta väga rahulik olnud,” märkis Laine külalistemaja administraator Terje Orgma. “See on meile tavaline, et inimesed siin paljalt ringi jooksevad.”

Lõuna hostelli vanemadministraatorile Annika Raudsepale meenus tänavu suvest vaid juhtum, kui ühel välismaalasest neiul õnnestus visata aknast mahlapakk möödasõitva auto katuseluugist sisse. Selle asja klaaris viskaja aga kohe autoomanikuga ära.

Kalevi sõudebaasi Green kämpingu administraator Kristiina Tinkus märkis, et kuigi noored kipuvad öösel peomeeleolus teisi külastajaid häirima, rahunevad nad kiiresti maha, kui administraator neile märkuse teeb.

Ka Reldori hostelli juhataja Jaak Uibu teada on rohkem probleeme eestlastest noortega, kes kipuvad purjus peaga liiga meheks kätte minema. Midagi märkimisväärset siiski hostellis juhtunud ei ole.

Staadioni hostelli juhataja Anne Raudnagel aga tähendas naljaga pooleks, et neile satuvad tihti eriti sportlikud eesti noored, kes tahavad näiteks öösel Kalevi staadionil jalgpalli mängida.

“Kui Andrus Värnik tuli maailmameistriks, tahtsid võidujoovastuses noored minna öösel staadionile oda viskama,” meenutas Raudnagel. “Aga uksed on meil lukus ja kedagi staadionile ei lasta.”

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0