Legendaarse kapteni Kihnu Jõnni (Enn Uuetoa) nimega ristitud ja 1993. aastast Kihnu ja mandri vahet sõitnud parvlaeva Jõnn ootab kolmas aastaring, ankurdatuna kodusadama kai äärde. Urmas Luik

Silmapaistvas kohas Kihnu sadamas roostetab legendaarse kapteni nimega parvlaev Jõnn, mis on küll riigi vara, kuid eraettevõttega sõlmitud rendileping kõrgub müürina mõistlike kokkulepete ees.

“See on nagu võllakivi minu kaelas,” möönab Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, rääkides maavalitsuse bilansis alusest, mille puhul on kaks varianti: kas vald munitsipaliseerib parvlaeva või müüb omanik selle koos rendilepinguga.

Kuidas haakub selle mõttekäiguga OÜ Kihnu Liin, ei ole võimalik teada saada. Osaühingu juriidilisel aadressil Pärnus Vana-Sauga 16 registreeritud telefoni võtab vastu raamatupidaja ja annab toru küsimuse ärakuulamise järel Johannes Leasele.

“Ma ei lasku mingisse vestlusesse, teie kogu aeg valetate,” kostab vastus ja siis piip-piip-piip. Krediidiinfo järgi on Johannes Leas endine ettevõttega seotud isik.

Osaühingu juhatuse ainus liige ja osanik on Kihnu skandaalse eksvallavanema poeg Rando Leas. “Tööpäeva jooksul ma teiega kõnelda ei saa,” lõpeb esmaspäeval kõne tema mobiilile.

Muuseumlaev ja legendid

Juba 3. jaanuaril 1993 kirjutas eelmine Pärnu maavanem Rein Kirs laevaomaniku esindajana alla rendilepingule A/O Kihnu Liin juhataja Johannes Leasega, millega praam läks samast päevast nullrendiga eraettevõtte kasutusse. Tasuta rendileping lõpeb 31. detsembril 2008.

Just selle lepingu võtab maavanem lauale, kuigi teadaolevalt on alla kirjutatud teinegi. Selle sõlmis Kihnu Liiniga vahepeal manala teele läinud transpordinõunik Mart Arula kehtivusega 31. detsember 1998, seega kümne aasta võrra lühemana.

Selle suhtes, miks on sama aluse riigilt rendilevõtmise kohta samast kuupäevast kaks oluliselt erinevate tähtaegadega lepingut, arvamused kokku ei saa. Tõsiasi on, et AS Kihnu Veeteed tegi 2003. aasta riigihankekonkursil OÜ Kihnu Liinist parema pakkumise ning surus sellega Kihnu-Munalaiu-Kihnu ja Kihnu-Pärnu-Kihnu liinilt 1955. aastal võõrsil ehitatud, maavalitsuse bilansis parvlaeva Jõnn.

“Ma oleksin ülimalt õnnelik, kui Kihnu vald Jõnni munitsipaliseeriks, näiteks saab sellest teha muuseumi, õpetada lastele laevandust, sest see on maakonna merenduses ja Kihnu ajaloos tähelepanu ja jäädvustamist vääriv laev, mille nimega on seotud rida tõeseid, aga nagu ikka, ka küsitavaid legende,” arutleb Kivimägi. “Teine variant on panna alus müüki, sest muidu see seisab ja roostetab.”

Vallavanem üllatub mõttest

Maavanem on aga kuulnud, et Kihnu vald ei tunne aluse munitsipaliseerimise vastu huvi.

“Minuga ei ole keegi tõsiselt selle ülevõtmisest rääkinud ja arvan, et Kihnu vald ei ole huvitatud aluse ülevõtmisest,” üllatub Kihnu vallavanem Annely Akkermann, kes oli Kihnu Veeteede eelmine tegevjuht.

Akkermann mainib, et aastaid seisnud alus tekitab omadele ja võõrastele küsimusi. “Üks laev ei peaks kai ääres roostetama, see jäi seisma heas korras, hooldatuna, sellel on ju nii omanik kui ka rentnik, kelle mure ja hool on laeva korrashoidmine.”

Kihnu muuseum asub keset saart, vanas koolimajas kiriku vastas.

“Kui rääkida muuseumlaevast, siis pikka aega on olnud jutuks kivilaeva ehitamine, mis on purjelaev ja palju pikema ning huvitavama traditsiooniga kui üks Kihnu vahet sõitnud parvlaevadest,” avalikustab vallavanem mõttes olevat ega usu, et muuseumina oleks Jõnnil erilist tulevikku või väljavaadet.

Müük koos rendilepinguga

Juristist maavanema jutu järgi ei ole kehtiv rendileping see komistuskivi, mille taha riigile kuuluva aluse müük võiks takerduda. Ainult et oma tööpostilt teemat arendades ei näe ta kedagi, kes oleks huvitatud nullrendilepinguga laeva ostmisest peale “asjaga seotud isikute”, või et saada selle eest õiglast hinda.

Kivimägi mainib, et maavalitsus on teinud Kihnu Liinile ettepaneku lõpetada rendileping, kuid tulemusteta. Võib-olla sellepärast, et Johannes Leas ei ole suutnud vabaneda osaühingu tegevjuhina kujunenud hoiakust maavalitsuse suhtes.

Vastates küsimusele (vt “Kihnu laevad tüürivad eri suunda”, PP 19.02.2004), kas Kihnu Liin oleks valmis enne 2008. aastat Jõnni riigile tagasi andma, lausus Leas: “See on valitsuse ja Kihnu Liini vaheliste läbirääkimiste teema. Oleme valmis rääkima valitsusega, aga mitte mingil juhul maavalitsusega, kes meid on laimanud.”

Ja ikkagi väidab maavanem, et praamlaeva munitsipaliseerimine oleks lihtsaim tee. Tema sõnutsi on teistegi väikesaari omavate maakondade omavalitsused Jõnni vastu huvi tundnud. Parvlaeval on tekil kümme auto- ja salongis 30 reisijakohta.

“Oleme üsna patiseisus – tegemist on ikkagi riigi varaga,” tõdeb Kivimägi ja kordab variandid: esiteks, Kihnu vald munitsipaliseerib aluse, teiseks - müük. “Ent viimasel juhul palun juba ette mitte süüdistada meid odavalt müümises, kuna lepingu tõttu ei pruugi saada ka vanaraua väärtust, ent lasta kaks ja pool aastat sel praamil veel niisama seista ”

Kantsler soovitab ekspertiisi

Johannes Lease järel Kihnu vallavanemaks saanud Annely Akkermann seletab, et sellest ei ole midagi, kui Jõnn sadamas seisab, sest sadamad selleks ongi, et pakkuda laevadele kaikohti. Ainult et laeva eest tuleks hoolitseda ja see peaks sõitma.

“Eestis on ju tegelikult veel mitmeid väikesaari, kus on asustus ja kus ei ole parvlaevaühendust, ma arvan, riigil võiks see laev siiski sõita, kelle halduses, see on teine küsimus,” näeb aluse vajalikkust näiteks Abruka või Prangli tarvis põliskihnlane Akkermann.

Rendilepingu 21. punkt määrab rentijale laeva kasutuspiirid: Kihnu-Munalaiu-Kihnu ja Kihnu-Pärnu-Kihnu liin. “Nad ei saa seda kasutada mujal,” tunnistab Kivimägi, kuigi erandiks on Jõnni puhul olnud kunagine Pärnumaa saar Ruhnu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske arvab, et kõigepealt tuleks hinnata parvlaeva tehnilist seisu, teha ekspertiis, saamaks teada vajalike investeeringute suurus, sest laevade tehnilised nõuded on vahepeal karmistunud. Alles seejärel tuleks päevakorrale rendilepingu lõpetamine Kihnu Liiniga.

“Vallale aluse üleandmist ma mõistlikuks ei pea,” ütleb Priske. “Väikesel Kihnu vallal pole ilmselt raha, et alus kasutusele võtta, ja omavalitsusel on kindlasti olulisemaidki asju, kuhu investeerida.”

Priske lisab, et kui ekspertiisi järel selgub, et parvlaeval on oluline väärtus, tuleb riigil kui omanikul kaaluda vastavalt sellele järgmisi samme.

“Lahendus sõltub laeva seisukorrast,” võtab kantsler öeldu kokku.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0