OÜ Biolan Balticu pakendamisruumis jõuab kilesse kasvusubstraat.

Samal teemal: Kommentaar: Tähtsaim majandusharu

“Asjaosaliste vahel on olnud pikk ja sisukas kirjavahetus, see on sündmusterohke ja konarlik ajalugu,” märkis Pärnumaa keskkonnateenistuse maavara ja looduskaitse spetsialist Janno Tomingas.

Lavassaare vallas 1996. aastast kasvu- ja aiaturvast tootvale osaühingule on aga ligi 500hektarilist tükki linna külje alusest rabast tarvis nagu hapnikku kuivale sattunud kalale, sest ostetud toorme omadused on erinevad ja mõjutavad tootja firmamärki.

“Ettevõte on seda projekti ajanud 2001. aastast, otsisime ühtlase kvaliteedi jaoks raba välja, et tagada tarbijatele kvaliteetne toodang,” kinnitas Biolan Balticu arendusdirektor Kaupo Varik Rääma turbamaardla kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamise avalikul arutelul Pärnu maavalitsuses.

Aastatuhandetega tekkinud turbakiht ulatub seitsme meetrini ja varu jätkub senist tootmismahtu arvestades aastakümneteks.

Elamuehitust hoogustavat Sauga valda esindav trio eesotsas vallavanem Lembit Rebasega esines murelike küsimustega turbakaevandamisega kaasneva tolmu, müra ja tuleohu ning võimaliku veetaseme languse pärast ümbruskonna salvkaevudes.

Kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande koostanud OÜ Järva Pae eksperdid maandasid pingeid uurimusele tuginevate soovitustega. Vaja on tõkestada tolm transporditeedel, tootmisala elamutepoolses küljes töötada vaid päeval, eesvooluna kasutada Sauga kraavi.

“Kaasaegne mäetööndus ütleb, et enne kaevandamist tuleb mõelda sulgemisele,” märkis ekspert Erkki Niitlaan. “Pean mõistlikuks ala taassoostumist, soo viimist oma arengus kaevandamisega neli-viis tuhat aastat tagasi, mil maardla tekkima hakkas.”

Eeldatavasti ületuleval aastal jõuab OÜ Biolan Baltic asjaajamiste kadalipu läbida ja alustada tegevust sadakonnal hektaril.

“Erineme teistest selle poolest, et meie toodangust 40 protsenti jääb siseturule,” mainis Varik. Ettevõtte aastane vajalik toormekogus on 100 000 kuupmeetrit ja põhimõte anda Eestis kaevandatud turbale maksimumväärtus.

Arendaja teevad murelikuks inimesed, kes kuhjavad sodi ja rehve tulevasele tootmisalale. Kuidas Sauga vald riigimaa risustamist takistab, jäigi märkuseks.

Ekspertgrupi liige Caspar Rüütel tuletas meelde, et Rääma rabas võivad esineda haruldased linnuliigid, mistõttu arendaja peab jälgima nende pesitsuspaiku, samuti tuleb kaevandajal hoolitseda kaitsemetsa elujõulisuse eest.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0