Mõni sintlane on aeg-ajalt teinud märkuse, et kirjutan kogu aeg nende ees- ehk sadamalinnast, aga pealinna eiran ega pane sellest kriipsugi paberile. Järgnevaga püüan ennast parandada.
Sintlaste ühispank – Eesti viimane
11. oktoober 2012, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt peab märkima, et vähemalt vanasti olid sintlased aktiivsed seltsielus osalejad. Sõjaeelse vabariigi ajast leidsin registreeritud seltse ja ühinguid 26. Tegelikult oli neid rohkem, sest üle-eestiliste organisatsioonide, nagu Kaitseliidu ja ametiühingute osakonnad, samuti erakondade (kaasa arvatud punaste põrandaalused rakukesed) allorganisatsioonid jäid kirja panemata. 1934. aastal oli Sindis vaid 1854 elanikku. 1938. aastaks, kui alevist sai 1. mail linn, oli elanikke mõnevõrra rohkem.
26 hulgas oli Sindi Ühispankki, mis Eesti krediidiühingute registris on viimane ehk 308. Eeltööd Sindi panga asutamiseks algasid 1936. aasta kevadel. Eestvedaja oli alevisekretär Peeter Madissoo, kes kaasas Sindi vabriku direktori Johan Pärna ja seltskonnategelased Mihkel Loo, August Reevere, Jaan Piile, Jakob Ollepi, Karl Petri, Johan Kiisa, Kristjan Hirti, Martin Kartuse, Paul Aaviku ja Eduard Ritso.
Pankade tegevuse reguleerimiseks kehtima pandud seaduste ja määruste läbitöötamine võttis aega ja alles 11. jaanuaril 1937 registreeriti siseministeeriumi administratiivosakonnas Sindi Ühispanga põhikiri. Seejärel alustati liikmete värbamist.
25. aprillil 1937 kutsuti kokku panga asutamiskoosolek, millel osales 59 liiget, kes olid oma 30kroonise osaku täielikult tasunud.
Juhatuse esimeheks valiti J. Pärn, liikmeteks M. Loo, N. Lett ja P. Madissoo. Nõukokku pääsesid esimees E. Ritson, liikmed E. Silla, H. Madisson, J. Piile, A. Vunk ja J. Ollep. Revisjonikomisjoni kuulusid A. Kask, J. Aksiim ja J. Roosmaa.
Esimesed pangaoperatsioonid toimusid 26. aprillil ehk järgmisel päeval pärast asutamiskoosolekut. 1937. aasta lõpuks oli pangal 86 liiget ja esimene tegutsemisaasta lõpetati 85.50kroonise kasumiga, mis üldkoosoleku otsusega arvati panga varukapitaliks.
Pank muutus kiiresti populaarseks, sest enam polnud vaja ette võtta Pärnu teed, kanda sõidukulu ega raisata aega. Noor rahaasutus tegi koostööd linnavalitsuse ja kohaliku tarbijaühistuga, mis olid igati abiks tegevust alustavale pangale.
Juba 1937. aasta lõpus lahkus Sindist alevisekretär P. Madissoo, keda asendas vastne alevi-, hilisem linnasekretär J. Toodu. Loomulikult asus pank alevi(linna)-valitsuse ruumides. Juhatus, nõukogu ja revisjonikomisjon töötasid tasuta, et mitte koormata noore panga eelarvet.
Viimasesse teada olevasse juhatusse kuulusid Mihkel Loo, Jaan Piile, August Kandimaa ja Kaarel Viirlaid. Nõukokku kuulusid E. Ritso, J. Ollep, E. Silla, J. Kuller, A. Vunk ja A. Eespere. Pank oli avatud neljapäevaõhtuti 19–21.
Sintlaste pank natsionaliseeriti 6. augustil 1940. Sama aasta lõpul anti pank ühes aktiva ja passivaga üle Pärnu põllumajanduslikule krediitühingule. Panga tegevusest Saksa okupatsiooni ajal ei õnnestunud mul jälgi leida.