Lõppeval nädalal kirjutas Pärnu Postimees Pärnu linna elukeskkonna uuringule toetudes, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga, on pärnakad hakanud kolmandiku võrra sagedamini kasutama autot ja pea poole võrra vähem ühistransporti.
Juhtkiri: Autostuv Pärnu kui tagajärg
13. oktoober 2012, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus küsitletutest kasutas ühissõidukit iga päev 14 protsenti vastanutest, 40 protsenti kasutas harva ja 20 protsenti ei kasuta üldse. See kõik tundub uskumatuna, sest paljudel liinidel on bussid kogu sõiduaja kõvasti koormatud.
Pärnu Postimees on alati olnud seda meelt, et Pärnu-suuruses linnas peaks olema mugav liigelda ühissõidukiga. Linnavalitsus, ja mitte ainult praegune, on peamiselt rahapuudust kilbile tõstes teinud kõik, et see nii ei oleks. Pärnu linna teedevõrk aga ei suuda ilmselgelt toime tulla suurenenud autohulgaga.
Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas ütles hiljuti intervjuus Postimehele (5.10): ”Selleks, et ühistransport oleks alternatiiv autole, peavad bussid liikuma kogu aeg – iga viie minuti tagant, üle selle on juba kahtlane, siis kaob kogu asja mõte.“
Wuppertali ülikooli transpordi- ja logistikaõppejõud Florian Fiedler sõnastas Tartu Postimehes peamised põhimõtted, millele peab vastama ühistransport. Bussiliiklus olgu tihe, regulaarne ja täpne. Tartu-suuruses linnas olevat normaalne pääseda kesklinnast soovitud suunas liikuma viie kuni kümne minuti jooksul.
Pärnu-suguse linna puhul on 20minutine bussiooteaeg, samuti ümberistumine liiast, seda on möödunud kuud küllalt veenvalt tõestanud.
Pärast kaks ja pool kuud kestnud ühistranspordieksperimenti peaks linnavalitsus lõpetama sõitjate ümberistumised ja lühendama busside liikumisintervalli. Seda enam, et ümberkorraldus ei andnud rahalist võitu, küll muutis varasemast halvemaks ühenduse osa äärelinna ja tööstuspiirkondadega.