Tänu tegusale kogudusele sai 800aastane Mihkli kirik Koonga vallas uue punasest kivist katuse, sama karva uus katus on kiriku kõrval asuval tallil-tõllakuuril, mis on koguduse silmis sobiv paik kihelkonnamuuseumi väljaarendamiseks.
Mihkli kirik sai vihmadeks katuse
17. oktoober 2012, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Mihkli Miikaeli koguduse hooldajaõpetaja Kaido Saak kõneles, et selleks korraks on ehitustööd lõpetatud. “Loodame, et edaspidi õnnestub veel projektide korras raha taotleda,” märkis Saak.
Teha oleks veel katuse karniis ja krohviparandusi nii hoone välis- kui siseseintel.
Sakraalhoonel oli varem nõukogude aja lõpus pandud kivikatus, mis iseenesest ei olnud sugugi vana, ent katusekivide kvaliteet oli alla arvestuse. Samuti oli püütud parandada katusekonstruktsioone. Saagi ütlust mööda olid nõukogudeaegsed muinsuste taastamise teadmised tänapäevastega võrreldes teised.
Saak rääkis, et kiriku katusekonstruktsioonide vahetamise käigus tuli pööningul välja kinnimüüritud salakäik, mida pole viimastel aastasadadel kasutatud. Salakäik algab põrandast nelja meetri kõrgusel asuva koorisaali juurest ja viib üles pööningule. “Võime ainult teha oletusi, milleks seda kasutati. Üks võimalus on kaitseotstarve. Sel juhul roniti redeli abil salakäiguni ja eemaldati redel. See andis võimaluse kirikusse tunginud vaenlasega võidelda ja ründajale kõrgelt midagi pähe visata,” pakkus Saak.
Kiriku katuse vahetamiseks taotles EELK Mihkli Miikaeli kogudus maaelu arendamise kava meetmest 3.2 “Külade arendamine ja taastamine” 118 464 eurot, mis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) vahendusel pärast tööde lõppu välja makstakse. Kuna tegemist oli järelfinantseerimise ja suuremahulise projektiga, võttis kogudus ehituse refinantseerimiseks pangalaenu. Saagi sõnade järgi polnud kogudusel pangast laenu saada sugugi lihtne, selleks pani üks koguduse seitsmest juhatuse liikmest tagatiseks oma kinnisvara.
Hoone, kus hoiti kunagi kirikhärra hobuseid ja tõlda, on ligemale 200ruutmeetrine ja selle katuse uuendamiseks kirjutati PRIA-le projekt Pärnu Lahe Partnerluskoja kaudu.
Koguduse hooldajaõpetaja sõnade kohaselt puudub Koonga vallal oma muuseum. ”Kihelkonna kultuurikiht on üsna paks ja kohalik kogukond on oma ajaloo säilitamisest huvitatud. See idee võiks teostuda koostöös kohaliku omavalitsusega,” selgitas Saak.
Mihkli kirik ja selle kogudus on üks maakonna vanimaid ning Kaido Saagi hinnangul EELK Lääne praostkonna üks suurimaid ja aktiivsemaid. Kirikus peetakse jumalateenistusi kahel pühapäeval kuus ja suurtel kirikupühadel. Talvekülmaga toimuvad teenistused Mihkli pastoraadis. Regulaarselt toimuvad pühapäevakooli tunnid ja koos käib piibliring.
Mihkli kirik on Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone, rajatud Soontagana muinaskihelkonda 13. sajandil.