Riigiprokuratuur tühistas teist korda Diana Aitai hukkumisega seotud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja saatis kriminaalasja Lääne prefektuuri juba kolmandale uurimisringile.
Diana hukkumise kaevu lugu uuritakse edasi
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
17. oktoober 2012, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuratuur nõuab, et täiendava uurimise käigus tehakse lõpuks selgeks 26. jaanuaril 2011. aastal jõeäärsel linnahaljastul õnnetuse põhjustanud kaevu omanik ja selgitatakse võimalikud vastutavad isikud.
“Leian, et kriminaalasja senise uurimise käigus ei ole selgitatud kõiki olulisi Diana Aitai hukkumisega seotud asjaolusid ning kohtueelset menetlust tuleb jätkata,” otsustas riigiprokurör Jaan Naaber.
Riigiprokurör põhjendas menetluse kolmandat korda jätkamise nõuet asjaoluga, et senise uurimise käigus ei ole Lääne prefektuur välja nõudnud ega uurimisele lisanud AS ISS Eesti ja Pärnu linnavalitsuse lepingut linnamaa hooldamiseks, kus asus surma põhjustanud kaanetamata tuletõrjeveevõtu kaev.
“Lepingust selguks, kas ja millisel määral on lepinguga delegeeritud kohustus esitada linnavalitsusele teavet võimalikest inimeste elule ja tervisele ohtlikest asjaoludest hooldataval territooriumil, millest võiks tõusetuda aktsiaseltsi või selle töötajate vastutus,” kirjutatakse riigiprokuratuuri määruses. “Lisaks eeltoodule on vajalik läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid eesmärgiga selgitada, kes on tuletõrje veevõtukoha, kuhu uppus Diana Aitai, omanik.”
Eelmise täiendava uurimise käigus tõdeti, et kõnealune tuletõrje veevõtukoht ja sellega seonduv torustik anti sanatooriumi Tervis bilansist Pärnu tollase linnavõimu kommunaalosakonnale tasuta üle 1983. aastal.
Riigiprokuratuur tegi Lääne prefektuurile ülesandeks jätkuva uurimise käigus selgitada, “miks puuduvad Pärnu linnavalitsuses andmed tolleaegse Pärnu linna RSN TK bilanssi üle antud tehnorajatiste arvelevõtmise ja edasise saatuse kohta ning seejärel otsustada, kas kirjeldatud informatsioon toob kaasa seniste seisukohtade ümberhindamise”.
Diana Aitai hukkumise asjaolude esimene uurimine lõpetati ringkonnaprokuröri nõusolekul augustis 2011, kuid algatati hukkunu vanemate kaebuse põhjal sama aasta septembris uuesti.
Täiendav uurimine vältas aasta. Teist korda lõpetati uurimine septembris 2012 ja seda jätkatakse nüüd riigiprokuratuuri nõudel.
Mõlemad täiendavad uurimised on alustatud hukkunu vanemate Irina ja Peeter Aitai riigiprokuratuuri esitatud kaebuse põhjal.
“Sätestatud on süüteo aegumine teise astme kuriteo puhul viis aastat pärast selle toimepanemisest,” edastas Lääne prefektuur jaanuaris, kui Diana hukkumist oli uuritud aasta. “Samal ajal püütakse iga juhtumit menetleda võimalikult kiiresti, kuid kõige olulisem kriteerium on ikkagi uurimise põhjalikkus.”
Kolme kuu pärast möödub noore andeka inimese hukkumisest jõeäärsel linnahaljastul kaks aastat.