Linnavolikogu kutsub koolide tulevikku arutama

Tuleva aasta algusest vabastab riik maamaksu tasumisest kuni 1500 ruutmeetri suuruse elamumaa omanikud, kui maal asuvas majas on omaniku elukoht. Abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnul vaadatakse maksuvabastust tehes kinnistusraamatust, kellele maa kuulub, ja rahvastikuregistrist, kuhu omanik on sisse kirjutatud.

“Kui mul on kolm enda nimel olevat kinnistut, kus ühes elan mina, teises naine ja kolmandas poeg, siis kes saavad vabastuse?” tundis linnavolinik Eino-Jüri Laarmann huvi. “Kui tegu on abikaasade ühisvaraga, siis (saab maksuvabastuse – toim) sinu ja naise kinnistu, poeg maksuvabastust ei saa,” vastas Kosenkranius.

Osa hakkab rohkem maksma

Soome, Tallinna ja mujale sisse kirjutatud elamumaa omanikud peavad järgmisel aastal maksma 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, sõltumata sellest, millises linnaosas nende maja asub. Praegu on nende maamaks sõltuvalt hinnatsoonist 0,7-1,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Pärnakatelt, kelle kodualune maa on suurem kui 1500 ruutmeetrit, võetakse samuti järgmisel aastal 2,5 protsenti maa maksustamishinnast, kuid ainult selle osa eest, mis ületab 1500 ruutmeetrit. Enam pole tähtsust, kas maaomanik on pensionär või represseeritu, maksta tuleb samamoodi nagu teised.

Ärimaa maamaks tõuseb viiendiku võrra ja on sõltuvalt hinnatsoonist 0,8 - 1,8 protsenti maa maksustamishinnast. Tootmismaa maksumäär ei muutu, sest linn on huvitatud Pärnusse töökohtade loomisest.

Maksutõusust loodab linn koguda ligi 340 000 eurot. Sel aastal on maamaksust Pärnu linnakassasse planeeritud 1 118 000 eurot, järgmisel aastal tahetakse koguda 1 145 000. Kodualuse maa maksuvabastuse tõttu suurendas riik omavalitsuste eelarvesse laekuvat üksikisiku tulumaksu osa, kuid mitte niipalju, nagu omavalitsused lootsid.

Volikogu kiitis heaks ja saatis avalikustamisele Pärnu haridusvaldkonna arengukava aastateks 2013-2025. Kõigil huvilistel on võimalik sellega tutvuda 26. oktoobrist 19. novembrini Pärnu linna kodulehel või linnavalitsuse esimesel korrusel asuvas planeeringute saalis. Volikogu kavatseb arengukava vastu võtta 20. detsembril.

Hariduse arengukava üks tulisemaid vaidlusi tõotav osa on koolivõrgu ümberkujundamine. “Enne kui pole kokku lepitud, millised koolid Pärnusse jäävad ja millised õppesuunad millises gümnaasiumis on, ei saa linnavalitsus otsustada, millisesse kooli kui palju esimesi ja kümnendaid klasse järgmisel õppeaastal vastu võetakse,” ütles abilinnapea Jane Mets.

Kolm gümnaasiumi muutub põhikooliks

Kava kohaselt kujundataks Koidula gümnaasium ja ühisgümnaasium kolme aasta pärast ümber klassikalisteks gümnaasiumideks, kus ei ole põhikooliosa. Uus ühisgümnaasium hakkaks paiknema praegustes Hansagümnaasiumi ruumides. Ülejõe gümnaasium, Hansagümnaasium ja Vene gümnaasium muutuksid põhikooliks, Hansagümnaasiumi asemel tekib põhikool praeguse ühisgümnaasiumi ruumides.

Koidula gümnaasium on kavas põhjalikult remontida ja ehitada selle ruumidesse õpilaskodu. Venekeelne gümnaasiumiharidus ei kao Pärnust, venekeelsed gümnaasiumiklassid on tulevikus tõenäoliselt ühisgümnaasiumi juures.

Ebamugavusi tekib Koidula gümnaasiumi remondi ajaks asenduspindade leidmine. Head õpetajad Metsa ütlust mööda töökoha pärast muretsema ei pea, sest õpetajate arv ei sõltu mitte ümberkorraldustest, vaid laste arvust.

Metsa jutu järgi ei kavatse linnavalitsus uute gümnaasiumide õpetajate leidmiseks konkurssi korraldada, vaid moodustab komisjoni, mis arutab iga õpetaja üleminekut. “Meil on õpetajad, kes on üle 70 aasta vanad, nad on väga tublid,” lausus Mets.

Osa linnavolinikke häiris kõige enam gümnaasiumi kadumine Ülejõelt. Häältega 19 poolt, viis vastu (peamiselt Keskerakond ja Vladimir Klevtsov) ja üks erapooletu kiideti hariduse arengukava volikogus heaks ja saadeti rahvale arutamiseks.