Loit Linnupõld: Mõni müüt pensionist ja pensionisammastest

, Swedbank Investeerimisfondi ASi juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loit Linnupõld.
Loit Linnupõld. Foto: PP

Pensioniks kogumisest on viimasel ajal palju räägitud, kuid paraku leidub omajagu neid, kes kahtlevad, kas koguda üldse maksab. Kaheldakse selleski, kas nii palju elupäevi jätkub, et kogutut kasutada saaks.

Koguja võib

Teame kõik, et Eesti rahvas vananeb ja üha vähem on tööealisi inimesi, kes maksude kaudu eakaid toetada aitavad. Sestap ei saa vanaduspõlve peale mõtlemist kaugesse tulevikku lükata – ühel hetkel on pensioniiga käes ja siis on väga keeruline toime tulla, kui iga kuu on poole vähem raha kui praegu.

Nii aga võib juhtuda, kui praegu teenitust osa vanaduspõlveks ei säästeta. Igal juhul on lihtsam panna teenitust kõrvale kümnendik kui tulla aastate pärast toime poole väiksema igakuise sissetulekuga.

Kes praegu kogub, saab eakana kindlasti elada täisväärtuslikumat elu ja endale rohkem lubada kui see, kes rahaasjus pikemaajalisi plaane ei tee ja säästmisele tähelepanu ei pööra.

Eesti mees elab pensionini

Eesti mehel ja naisel pole enam kuigi arukas arvata, et pensionipõlveni ei elata. Kui 1990ndate esimeses pooles oli keskmine oodatav eluiga tõesti madal, siis nüüdseks on pilt hoopis teine.

Aastal 2010 oli meeste keskmine oodatav eluiga 70,62 aastat ja see number aina tõuseb tänu arstiabi paranemisele ja ohutumale elukeskkonnale. Veelgi olulisem on vaadata, kui pikalt elavad Eesti inimesed alates hetkest, kui saavad 65aastaseks ehk lähevad pensionile.

Keskmine Eesti mees elab siis veel 14,59 aastat ehk nii pikk on keskmine pensionipõlv. Kui mees on elanud 80aastaseks, elab ta oodatavalt veel üle seitsme aasta ehk kogu pensionipõlv oleks 65aastaselt pensionile minnes üle 22 aasta. Statistika kohaselt jõuab 80. eluaastani pea iga kolmas mees.

Statistika ütleb sedagi, et kui riigis elab neli inimest, kellest üks sureb sündides, üks hukkub 20- aastaselt ja kaks elavad 100aastaseks, on selle riigi keskmine eluiga 55 aastat. Küll elab pool elanikest pensionieas päris kaua.

Seega võib täie kindlusega öelda, et keskmine Eesti mees veedab pensionil arvestatava aja ja valdav enne pensionipäeva suremine on müüt.

Kui kõik halvad asjaolud langevadki kokku ja inimesel on põhjendatud arvamus, et tema eluiga jääb märgatavalt alla statistilise keskmise, jääb tema kogutud raha alles, selle pärivad tema lapsed, lähedased või sõbrad.

Pensionisammas on päritav

Oleme pangas pensioni osas nõu andnud kümnetele tuhandetele inimestele. Üllataval kombel teavad siiski vaid vähesed neist, et teise ja kolmandasse sambasse kogutud raha saab pärandada enda valitud isikutele.

Seaduse kohaselt saavad teise sambasse kogutu pärida ainult eraisikud. Pärida on võimalik kümne aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest. Pensionivara on päritav terve kogumisaja vältel, kui koguja elutee peaks katkema enne vanaduspensionile jäämist.

Pensioniraha on päritav ka siis, kui koguja on juba pensionile jäänud ja sõlminud lepingu, mille järgi ta saab kokkulepitud aja jooksul otse pensionifondist regulaarseid väljamakseid.

Oluline on teada, et kui väljamaksete ajal ei ole raha enam pensionifondis ja seda maksab välja kindlustusselts, kellega tehakse eraldi leping, tuleb pärimisasjad lepingut tehes eraldi üle täpsustada.

Pärimine on paindlik

Pärijatel on kolm võimalust. Esiteks võib kõik võtta välja rahas, kuid sel juhul peetakse summalt kinni tulumaks. Teiseks võib päritud osakud oma pensionikontole kanda. Siis tulumaksu tasuma ei pea.

Saab nii, et kannad osa pensionikontole ja osa võtad rahas välja. Rahas saab pensionifondi kogutut välja võtta ühe aasta jooksul alates pärimistunnistuse väljastamisest.

Hiljem saab päritava pensioniraha kanda vaid isiklikule pensionikontole. Sobivat lahendust otsida, otsust teha ja vormistada aitavad pangatöötajad.

Niisiis on pensioni teine sammas tähtis eelkõige kogujale endale, kuid pakub kaitset tema lähedastelegi.

Elu on täis ootamatusi ja halvima korral on siiski hea teada, et pensioniks kogutu ei lähe kaduma, vaid raha saavad kasutada meie lähedased kas oma igapäevaelu taas rööpaile seadmiseks või omaenda pensionipõlve kindlustamiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles