Viis venda ja üks õde armastavad joosta

Omanäoline jooksulugu sai alguse juhuslikult rohkem kui 15 aastat tagasi, kui pere vanim poeg Mehis (praegu 25) läks klassikaaslaste õhutusel Pärnu Kalevi sõudeklubisse trenni. Veidi hiljem lisandus sõudetrenni Kalevi ja Maie teine poeg Meelis (24).

“Sõudetrenni algul käisime ikka jooksmas ja siis vennaga vaatasime, et jookseme trennikaaslastest kiiremini,” meenutas Meelis. “Hakkasime aastajooksudel käima ja kui nooremad vennad vanemaks said, võtsime nemadki kaasa.”

Mehis lisas, et ühelt maalt hakkas vendadele jooksmine niivõrd meeldima, et sõudmine kui segav faktor jäi paratamatult tagaplaanile.

Vennad läksid edasi hoopis Altiuse klubisse jooksutrenni.

Omavahel on kõva konkurents

Nagu suures peres ikka, ei ole nooremad vennad ja õde tahtnud kahest vanemast veljest grammi võrragi maha jääda ja nii leiab võistluste protokollidest sageli Lembit Mäe (22), Tambet Mäe (21), Vahur Mäe (14) ja pere pesamuna Piret Mäe (13) nimed. Võib liialdamata öelda, et kogu kuuik oli või on jooksmises väga tugev.

Vennad ise peavad enda seast kõige kõvemaks meheks Tambetit. Kahjuks juhtus temaga hiljuti raske õnnetus, mille tagajärjel tal purunes jalaluu kahest kohast ning seetõttu Tambetit vähemalt mõnda aega jooksurajal ei näe.

Lembitki on nüüdseks põlvede pärast jooksmisest loobunud, kuid ülejäänud olid kõik esindatud tänavusel Jüri Jaansoni kahe silla jooksul, kust võtsid üsna muljetavaldavad kohad. Nii oli Mehis 41. ajaga 32.46, vaid 14aastane Vahur 56. ajaga 33.21 ja Meelis 103. ajaga 34.47. Sealjuures oli Vahur omas vanuseklassis teine.

Vendadega samaväärselt jooksis 13aastane Piret, kes oli 41.37ga naiste seas 40. ja omas vanuseklassis teine. Jooksmisest loobunud Lembit on läbinud kahe silla jooksu alla 36 minuti. Tambeti parim aeg on 31.12.

Mõtet, et teeks jooksmise asemel muud trenni, pole neist kellelegi tulnud.

“Eks see meie omavaheline konkurents paneb ikka kõvemini treenima,” nentis Meelis. “Ise olen viimasel ajal Mehise ja Vahuri käest pähe saanud, tuleb rohkem pingutada, et neil kannul püsida.”

Mehise jutu järgi käib vendade vahel vihane rebimine finišijooneni ja et tase on ühtlaselt tugev, ei saa eesolija end võistlustel kunagi lõdvaks lasta. “Iial ei tea, kas vend jookseb enne lõppu sinust mööda või mitte,” ütles ta.

Samal ajal saavad kõik omavahel hästi läbi ja võistluspinge jääb jooksurajale.

Võistlemas käiakse enamasti koos ühe autoga ja Mäe pereliikmeid võib kohata kõigil suurematel Eesti rahvajooksudel Pärnust Tallinna ja Narvast Tartuni. Rääkimata järvejooksude sarjast ja kohalikust Tõstamaa vallajooksust, kus Mäed on aastaid osalenud.

Meelise kinnitusel lepivad mehed tihti enne võistlust omavahel taktika kokku.

“Sageli jookseme alguses koos ja siis kuskilt maalt hakkab keegi oma jooksu tegema ja teised vaatavad, kas jõuavad kaasa minna või valivad oma tempo,” selgitas ta.

Mõned korrad on vendadel õnnestunud teadetki joosta.

“Jürijooksul olime üks aasta vist kõik viie-kuuekesi koos, aga muidu on keegi teine ka ikka olnud kambas,” meenutas Meelis. “Näiteks Pärnu-Jaagupi ekidenis. Vendadega on muidugi veidi lihtsam, sest oled ju nendega alatasa koos ja näed, kuidas nad jooksevad.” Mehis lootis, et vendadel õnnestub ekideniks järgmisel sügisel meeskond taas kokku saada.

Võistlustel on aga tähtis roll ka pereema Maiel, keda näeb tihtilugu raja ääres lastele kaasa elamas, jooksjaid jootmas ja asju hoidmas.

Trenni tehakse iga ilmaga

Neli vanemat poega elavad omaette ja vanemate korteris Audrus pesitsevad veel vaid Vahur ja Piret, nii et vennad ja õde eriti koos treenida ei saa. Küll vahetavad nad omavahel treeninginfot ja jagavad üksteisele õpetussõnu.

Kuigi nooremad on ikka juhindunud kahe vanema venna järgi, teeb Meelise sõnade kohaselt praegu ilmselt kõige kõvemat trenni noorim vend Vahur, kes jookseb koguni kuuel päeval nädalas.

“Vahel käin ema juures, siis saab Vahuriga koos trenni teha,” rääkis Meelis. “Kui Mehis ka juhuslikult sinna satub, saab kolmekesi teha. Piret treenib enamasti omaette, sest ei jaksa ju meiega koos joosta. Me teeme natukene kiiremas tempos, see koormab ta lihtsalt üle. Kord nädalas üritan koos Vahuriga teha lõigutrenni.”

Mehis, kes oma sõnade järgi jookseb nädalas heal juhul kõigest 80–100 kilomeetrit, nentis, et kuni vigastuseni oli ilmselt kõvim trennimees Tambet.

“Tambet jooksis talvel ka -30 kraadiga,” kiitis ta venda. “Ma ei oleks koera ka välja saatnud, aga tema läks jooksma. Ilm ei olnud takistus: sadas vihma, oli palav või külm, tema tegi ikka trenni.”

Samal ajal nentisid vennad, et talvine jooksutreening on igati kasulik, ainult haigeks ei tohi jääda. Mehise teatel suurendab talvine hõredas õhus jooksmine kopsumahtu.

Nädalas kolm-neli korda korraga 10–15 kilomeetrit jooksev Meelis märkis omakorda, et talvel jooksmises ei ole midagi erilist. “Paned veidi soojemini riidesse, kindad kätte ja lähed,” muigas ta. “Natukese aja pärast jooksed keha soojaks ja polegi enam hullu. Eks natuke libe on, aga üritan joosta seal, kus tee on puhtaks aetud.”

Kes aga tahab kõvemini treenida, sel soovitab Meelis joosta talvel lumehangedes.

“Tuleb panna väga paksud sokid jalga ja joosta põllul lumehanges,” selgitas ta. “Jooksed seal mõne kilomeetri ära – see on sama hea, kui joosta 15 kilomeetrit maanteel. Peab ju palju jõudu rakendama, et lumehangest läbi joosta. Ma ise ei ole seda teinud, aga Vahur küll. Olen kuulnud, et see on väga hea treening.”

Mustade keskel võiks ka valge olla

Kui vanemad vennad käivad tööl, elavad pereelu ja seavad spordis väiksemaid eesmärke, siis kõige kõrgemad sihid on noorimal vennal Vahuril.

“Vahur on ikka öelnud, et ta eesmärgiks on seal mustade meestega võidu joosta – et üks valge võiks ka nende seas olla. Ta eeskujuks on Etioopia jooksja Kenenisa Bekele,” teadis Meelis.

Mehis on seadnud omale lähima aja eesmärgiks viia maratoni tippmark alla kolme tunni. Praegu on ta parim aeg tänavu joostud 3.11.55.

“Eks selleks, et kuhugi jõuda, tuleb regulaarselt iga päev treenida,” märkis Meelis. “Muidugi on vahepeal selline tunne, et ei viitsi. Aga eks on vaja tahtejõudu ja mõtelda oma eesmärkidele. Need panevad su jooksma.”

Nagu on inimesed erinevad, nii sobivad vendadelegi erinevad distantsid. Kui Meelis tunneb end kõige paremini lühikestel sprintidel 100–400 meetrini, siis Vahurile sobivat paremini keskmaa 10–20 kilomeetrit. Mehis aga olevat pigem pika maa mees.

Suuri spordivigastusi ei ole kellelgi olnud ja selle vastu aitab Mehise sõnade kohaselt pärast trenni korralik venitamine.

Kuigi võiks arvata, et Audru korterelamus üles kasvanud poistevägi tegi lapsepõlves parajalt koerust, siis Meelise kinnitusel see nii ei olnud. Pigem on tegu vaiksemat sorti maapoiste ja -tüdrukuga.

“Väga pättust noorest peast ei teinud, isa oli ikka veidi karmim,” meenutas Meelis. “Eks vahepeal sai naabripoistega nurga taga suitsu tõmmatud, aga ega väga muud lollust ei teinud. Ainult noorest peast ei viitsinud koolis käia. Käisime vennaga tihti linnas hulkumas.”

Kuigi suures peres on aeg-ajalt olnud kitsamaidki aegu, ei ole Meelise jutu järgi raha pärast midagi tegemata jäänud. “Eks igasuguseid olukordi on ette tulnud, aga üldjuhul on saanud kõik lahendatud,” nentis ta. “Eks ikka laenab vahel oma asju teisele kui vaja, näiteks saab vend minu sooja aluspesu või muid asju kaasa.”

Korralik varustus on Meelise arvates jooksmise juures oluline, sest vaba aja jalanõudega ikka pikka maad ei joosta. Sportimine on meeste jaoks aga väga olulisel kohal. “Kui juba spordiga elus läbi lööd, siis saad igal pool hakkama,” oli Mehis kindel.

Meelist rõõmustas, et tervisesport on praegu Eestis väga populaarne. “Iga kord kui jooksule läheme, ikka öeldakse, et jälle on rahvast rohkem kui eelmisel korral,” nentis ta.

Algajal jooksusõbral soovitas Meelis alustuseks lühemaid distantse valida ja asja rahulikult võtta, enesetunde parandes võiks minna pikemale distantsile. Enda harimiseks tasub uurida materjale jooksuportaalidest, kust algajad leiavad väärt nõuandeid.