Tehnilise järelevalve amet koostöös päästeametiga on kutsunud eestimaalasi häirekeskuse telefonil 1524 teada andma katkiste luukidega kaevudest ja teistest ohtlikest rajatistest riigis.
Pärnus leiab kaanetamata kaeve juba kümnekaupa
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
23. oktoober 2012, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalaks oli kogu Eestist laekunud 181 teadet, neist ainult üheksa Pärnumaalt. Eile hommikul tuli neile lisa Pärnust Liivi tee ja Pärnu jõe äärselt alalt, kus taeva poole haigutab kümme sügavat betoonrakistega auku. Tegu on ilmselt sealkandis 1992. aastani paiknenud Nõukogude väeosa maapealsete jäänustega.
Helistasin aukude otsimise kampaanias reklaamitud päästeala telefonil 1524.
Esmalt teavitas automaatvastaja, et kõne lindistatakse andmete hilisemaks täpsustamiseks, ja seejärel toru hargilt tõstnud klienditeenindaja küsis hoolikalt üle ohtlikuks hinnatud kaevude asukoha. Peale selle lubas ta ohuteate edastada omavalitsusele, kõnealusel juhul Pärnu linnavalitsusele, ja tehnilise järelevalve ametile.
Mõni minut hiljem
Kell 11.47 ehk mõni minut pärast häiretelefonil helistamist laekus Pärnu linnavalitsuse üldaadressil teave kümne katmata kaevu ja veel kahe kaetud, kuid puitlaastplaadist valmistatud kaanega kaevu kohta, mille eest samuti olime hoiatanud.
“Pärnu linnas Liivi tee ja Pärnu jõe vahelisel alal (umbes Neste bensiinijaama kohal) asub kümme katmata kaevu, mis on kümme kuni 15 meetrit sügavad. Läbimõõt on osal kaks meetrit ja osal väiksem,” edastas häirekeskus.
“Tiguposti” süüks tuleb panna linnavalitsusse jõudnud kirjeldus katmata kaevudest kümme kuni 15 meetrit sügavana. Viga tulenes kas minu segasevõidu jutust aukudest telefonitsi rääkides või klienditeenindaja kiirustamisest ohuteate omavalitsusele edastamisel.
Tegelikult on eile toimetuse fotograafi pildistatud augud silmaga hinnates ehk paar meetrit sügavad. Kuid jah, seal, kus kaevude põhja on kogunenud vesi, on sügavust vaatluse teel umbkaudugi võimatu määrata. Selliseid kaeve leiab Liivi tee äärest samuti.
Kümme kuni 15 meetrit ohtlikest kaevudest eemal asub kaks hiljuti rajatud kaevu, mille rakked ja kaaned on tehtud puitlaastplaatidest ja juba praegu vettinud, muutudes ilmselt peagi samuti kaanetuks.
Teated katmata kaevude kohta peavad jõudma Pärnu linnavalitsuse üldaadressilt majandusosakonda ja sealt tehnovõrkude peaspetsialisti Jaan Põlma töölauale.
Eile ei õnnestunud Põlmat telefoni teel kätte saada, et temalt küsida, mis katmata kaevudega Liivi tee ääres ette võetakse.
“Teadsime, võtame midagi ette”
Pärnu linnavalitsuse avalike suhete juht Maria Murakas üllatas aga väitega, et linnavalitsus oli neist kaevudest juba teadlik. “Teadsime neist aukudest varem, kuid kuna pinnas on kaevude ümber pehme, siis on nende kinniajamine viibinud,” tunnistas Murakas. “Aga sellega tegeldakse.”
Kaevud seisid vähemalt eile veel tähistamata. Õnneks on talv ukse ees ja maa külmumine pole enam mägede taga, nii et küllap need kinni aetakse.
Seni tasub Pärnu jõe ääres Liivi tee läheduses kondamist vältida, eriti pimeda ajal. Kui ikkagi mahajäetuna tunduvaisse kohtadesse satume ja auku näeme, tasub pärast ohust kaarega möödumist sellest teavitada kas haldusala omavalitsust, häirekeskust või ajalehetoimetust.
Tehnilise järelevalve ameti koduleht kirjutab, et kinnistuomanik, olgu eraisik, omavalitsus või asutus, peab tagama, et tema kinnistul asuvad kaevud ja muud õõnsused oleks kaetud. Peremeheta kaevude puhul on vastutaja kinnistuomanik, kes võidakse võtta vastutusele, kui korrastamata ja ohtliku kaevu tõttu juhtub õnnetus.
Kuhu teatada
Nähes ohtlikku auku või varisemisohtlikku müüri, teatage kas häirekeskusesse numbril 1524 või vastavasse omavalitsusse, Pärnu linnas on selleks telefon 15 505.