Pärnust on viimastest nädalatest teada nahaalseid vargusjuhtumeid, kus varas on murdnud elamisse ajal, kui pere on kodus. Politsei soovitab niisugusel juhul piirduda varga jälgimisega, mitte füüsiliselt sekkuda.
Elamisse murdnud varast ei maksa segada
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
23. oktoober 2012, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnulanna Kristina kirjeldas oma Facebooki suhtlusportaali lehel, kuidas pere elamisse sisenes öösel lukustamata välisukse kaudu varas.
“Ise olime kodus: mina ja lapsed magasime, mees oli arvutis,” meenutas Kristina. “Öösel sisenes ootamatu külaline, kes võttis kaasa kogu mehe sularaha. Päris kõhedaks teeb, kui keegi su elamises kondab. Hea, et ise terved oleme. Tahaks kõigile südamele panna, et lukustagem välisuksed, eriti öösiti.”
Suhtlusportaalis räägivad teisedki pärnakad oma langemisest varga ohvriks ja paluvad olla kaaskodanikel valvsad, kui neile teatud asju müügiks pakutakse. Näiteks kirjutab Pärnu lähedal elav Kristi, kuidas tema kodunt viidi ära hulk Canoni fotovarustust.
Eelmisel nädalal sai politsei teateid kodumasinate varguste kohta. Kahjusumma ulatub mõnel juhul üle 10 000 euro.
Kuigi Pärnu külje all elav Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen saatis hiljuti oma naabritele e-kirja, kus hoiatas neid varaste eest ja soovitas olla tähelepanelik, siis politsei otsesõnu mingist Pärnut tabanud varguste lainest ei räägi.
Lääne prefektuuri Pärnu kriminaaltalituse juhtivuurija Kaire Kontsi teatel on vargusjuhud kriminaalpolitseile teada ja käib kohtueelne uurimine. Ta soovitab olla inimestel ennekõike ise tähelepanelik ja teha naabritega koostööd. Abiks on turvauksed, -lukud ja valvekaamerad.
Elamisse tunginud kurikaela Konts ise kinni pidada ei soovita. “Enda võimeid ei tasu ülehinnata,” ütles ta. “Üksi ei tohi kindlasti minna sissetungijat kinni pidama, sest kurjategija võib olla relvastatud ja ohtu seada kinnipidaja elu ja tervise.”
Kui aga kurjategija õnnestub kinni pidada, võib teda Kontsi sõnade kohaselt kinni hoida kuni politsei tulekuni ilma enda elu sealjuures ohtu seadmata.
“Parem oleks alati politseile teada anda kui ise sekkuda,” lisas Konts. “Tegutsemise järjekord olekski pigem selline, et esmalt kutsuda politsei ja siis juba hinnata, kas suudetakse kurjategijat kinni hoida, või lihtsalt tähelepanelikult jälgida tema tegevust ja liikumissuunda. Sündmuspaigale saabunud politseile on alati abiks varaste üksikasjalikud tundemärgid, autonumbrid, riietuse kirjeldus.”
Omakohtu välistab politseinik täiesti, sest siis võib karistada saada hoopis kurjategija kinnipidanu. “Kohe kindlasti ei tohi teolt tabatud kurjategijat lüüa või muul moel karistada,” toonitas Konts. “Nii võib hoopis ise korda saata süüteo ja vastavalt seadusele karistada saada.”