“Piinamine Eesti koolis”, “Koolikiusamine võttis jõhkrad pöörded”, “Alaealiste jõhkrutsemine jääb vanematele ja õpetajatele märkamatuks”, “Vägivald lokkab meie koolides üha rohkem”, “Noormehed istuvad süüpingis vanaproua julma tapmise pärast”.
Anu Jürisson: Viha tungib välja
23. oktoober 2012, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliseid pealkirju võis lugeda läinud nädalal, alanud koolivaheaja eel Eesti meediaväljaannetest.
Enamiku lugude põhjus oli vägivallajuhtum Valgamaa erivajadustega laste Jaanikese koolis käivate tüdrukute vahel: kaks neiut peksid ja alandasid kolmandat õpetuseks selle eest, et too polnud neile sigarette toonud.
Ohver oli 12aastane, peksjad 13 ja 14. Video sellest pandi üles Youtube’i ehk sotsiaalmeediasse ja nii jõudis juhtum koolimaja seinte vahelt avalikkuse ette.
Kool pöördus juhtumisse selguse toomiseks politsei poole ja Lõuna prefektuuri Valga kriminaaltalitus algatas koolikiusamise juhtumi uurimiseks kriminaalmenetluse karistusseadustiku piinamise paragrahvi alusel. Kõnealuse kooli direktor möönis, et peksjad said alles päevi hiljem aru, millega nad olid hakkama saanud.
Väga tõenäoliselt on see juhtum vaid üks paljudest, mis meie ümber iga päev aset leiavad. Kas rohkemal või vähemal määral, aga julmad on need ikka. Seda ei juhtu ainult erikoolis või erivajadustega laste koolides ja nende ümbruses, vaid mujalgi.
Väikesed füüsilised naginad ja poolsportlikud jõukatsumised on läbi aegade käinud poiste meheks kasvamise juurde, kuid psühholoogide kinnitust mööda on järjest kasvav trend tüdrukute agressiivsus, mis sageli väljendub kaudses tagakiusamises.
“Võib öelda, et agressiivsust on koolis rohkem, sest meie elu on vabam, piiranguid vähem ja head suhted ei ole niivõrd väärtustatud kui varem,” märkis koolipsühholoog Katri Viitpoom Eesti Päevalehes.
Ellen Tõemeel on holistilise teraapia instituudi kodulehel kirjeldanud viha kui emotsiooni järgmiselt. “Vihatunne ei ole inimesele antud ilmaasjata. Vihal on meile konkreetne sõnum. Viha on eluterve nähtus, mis annab märku sellest, et su isiklikke piire on rikutud või sinu vajadused jäänud täitmata. Viha annab füüsilist ja vaimset jõudu, et olukorda muuta. Järjepidevalt viha peites ja maha surudes tekib passiivne agressiivsus, kuid viha sellega ära ei kao.”
Oskust oma emotsioonidega toime tulla ei ole vaja õppida ainult isiksuseks kasvamise raskustes noortel, seda ei oska paraku paljud täiskasvanudki, kelle pealt noored ju õpivadki.