Ettevõtluse Arendamise sihtasutus (EAS) rikkus Euroopa raha jagamisel põhimõtet, et raha ei tohi välja anda enne tegevuse alustamist. Riigiabi alustõde ütleb, et ettevõte ei tohi olla alustanud tööd, ostnud näiteks seadmeid, enne abitaotluse esitamist.
Põhimõttevastaselt on välja jagatud 10,5 miljonit eurot ja lugu puudutab Eestis 61 firmat. Arvatavasti tuleb suurel osal neist toetussumma tagasi maksta.
Ettevõtjad on Pärnu Postimehele varemgi kurtnud, et toetusrahaga firma arendamine on paljuski rist ja viletsus. Muidugi, raha peab minema eesmärgipäraselt ja kuritarvitusi ei tohi olla, aga kas kõik peab olema nii bürokraatlik?
Euroopa Komisjoni audit tuvastas puudused juba aasta tagasi ja siis anti EASile sisuliselt karm käsk otsida viga, teha terviklik analüüs, sest probleem võis olla süsteemis.
Miks võttis auditile reageerimine aega tänavu mai lõpuni? EASi kõneisik sellele küsimusele ühest vastust ei anna. Juunist septembrini kontrolliti kõiki riigiabi projekte alates 2007. aastast. Hiljuti selguski kurb tõde.
Kuivõrd kogu see lugu puudutab Pärnumaa ettevõtjaid, ei saanud eile veel selgeks.
Küll tunnustas Postimees Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi vilistlast ja Pärnus abi- ja prokurörina 1998–2002 töötanud Martin Hirvojat. Nimelt olevat juristi haridusega Hirvoja, kellest EASi juhatuse liige sai tänavu aprillis, olnud see, kes toetuste jagamisega seotud ohtu kõrgeks hindas ja kiiret tegutsemist nõudis.
EASi nõukogu peab nüüd leidma tee, kuidas täbarast olukorrast välja tulla. EASi kõneisiku järgi tekkis probleem Euroopa 2000-leheküljelise määruse tõlgendamisel ja tõlkimisel.