Pärnu ümbersõit hiilgab riigiraha arvel

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu ümbersõidu, sealhulgas Ehitajate tee toretsevat valgustust kavandades on projekteerija igati järginud Euroopas kehtivaid normatiivakte.
Pärnu ümbersõidu, sealhulgas Ehitajate tee toretsevat valgustust kavandades on projekteerija igati järginud Euroopas kehtivaid normatiivakte. Foto: Ants Liigus

Pärnu hämaravõitu tänavavalgustuse taustal iseäranis silma hakkav tuledes särav Ehitajate tee pole toretsev priiskamine, vaid Euroopa Liidus kehtivate standardite järgimine.

„Me ei saa sundida valgustuse projekteerijaid koostama standarditele mittevastavaid projekte,” tõdes maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik. „Võime otsustada, et lülitame osa pirne välja või jätame osa poste paigaldamata, kuid sel juhul peame olema valmis selle tegevuse tagajärgede eest vastutama.”

Euronormid kohustavad

Maanteeameti juhttöötaja täpsustas, et valgustuse projekteerimisel lähtutakse kehtivate normide CEN/TR ja EVS-EN 13201 seeriatest (CEN: Euroopa standardikomitee; EVS: Eesti standardikeskus, U. H.), mis lühidalt öeldes sätestavad valgustusklasside valiku, teevalgustuse teostusnõuded, valgustussuuruste arvutamise ehk panevad paika teepinna keskmise heleduse, teepinna heleduse pikiühtluse, üldühtluse ja veel mitu muud olulist piirmäära. Selle kõik võiks lihtsustatult kokku võtta kahte mõistesse: heledus ja ühtlus.

„Vähem laternaposte pannes halvenevad need näitajad ja ala valgustatus muutub “tumedamaks” ning ebaühtlasemaks ehk kahe lambi vahele jäävad tumedad ehk pimedad laigud,” selgitas Raadik.

Regioonijuht märkis, et Pärnu ümbersõidu valgustus on ehitatud nii, et valgustugevust annab vähendada 30 protsenti, seda öösiti ja varahommikuti tehaksegi.

Põhimõtteliselt tähendab see elektritarbimise seisukohalt sama kui üle kolme üks latern välja lülitada.

Raadik tõdes, et ohutuse seisukohalt ei ole kokkuhoid kindlasti hea, eriti ohtlik on see ristmike piirkondades ja lõikudel, kus liigub jalakäijaidki.

Rääkija täpsustas, et Ehitajate tee ja läänepoolse ühendustee ehk Lennuvälja tee igapäevased hooldekulud ei ole kuidagi seotud eurorahaga, kõnealuste teede ekspluatatsioonikulud kaetakse Eesti riigi eelarvest.

Maanteeamet maksab

„Maanteeamet ja Pärnu linnavalitsus on kohe projekti realiseerimise algul põhimõttelised kokkulepped sõlminud, kuidas valminud objekti ekspluateerimiskulusid ja ülesandeid jaotatakse,” selgitas Raadik. „Väga lühidalt: kõik kulud, mis on seotud Pärnu linna läbiva Via Baltica ja läänepoolse ühendustee, samuti Liivi teega, sealhulgas põhitee valgustus, on nüüd ja edaspidi maanteeameti kanda. Samuti maksab maanteeamet kogu ulatuses tunnelite elektri eest.”

Et linnale on veel üle andmata Pärnu ümbersõidu rajamisega valminud uued kergliiklusteed, on nendegi valgustamise kulud seni maanteeameti kanda.

Osa kulusid kahasse

Raadik lisas: „Ristmike valgustus ja fooride elekter on jaotatud maanteeameti ja Pärnu linna vahel valguspunktide põhimõttel, äraseletatult tähendab see kulude jaotamist. Linna kohus on tasuda jalg- ja jalgrattateede ning linna tarvis ehitatud uute tänavate (Oja tänava pikendus, Rohelise tänava pikendus Ülejõe Selverini) valgustuse ja igapäevase hoolde eest.”

Maanteeameti juhttöötaja nentis, et kindlasti ei ole ametil eesmärki linna piires ehitatud maantee hooldekulusid linnale koormaks sokutada, kuid maanteeametil pole võimalik tasuda Oja tänava või Rohelise tänava pikenduse hooldekulusid.

„Oleme Pärnu linnavalitsusega mõlemat poolt rahuldava kokkuleppe sõlminud,” ütles Raadik. „Seletamatagi on teada, et kõik objektid tahavad edaspidise ekspluatatsiooni käigus hoolt, aga paraku see maksab. Veel ei oska täpsemate kulude kohta öelda, kuid kokkuvõte tehakse tavapäraselt alles aasta möödudes.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles