Algharidusmaastikule Pärnus erakoole ei lisandu

Kui aasta tagasi oktoobri viimasel päeval Pärnu linnavalitsuse haridusnõuniku Katrin Uutsaluga linna lasteaedades käivate koolieelikute arvu vaatasime, oli numbritest näha, et linn peab järgmistel aastatel avama senisest rohkem esimesi klasse.

Haridusnõunik ütles toona, et uute esimeste klasside arv sõltub mitmest asjaolust. Esiteks Sütevaka humanitaargümnaasiumist, mis ei saanud algklasside tarvis Hansagümnaasiumi väikest maja, ent võib esimese kooliastme avada kusagil mujal.

“Pall on praegu Sütevaka käes, sest kui nad leiavad muu koha, usun ma, et nad avavad järgmisel (ehk 2012/2013, A. V.) õppeaastal esimese klassi,” arvas Uutsalu.

Seda kool ei teinud ja nüüd, aasta hiljem kinnitab Sütevaka direktor Andres Laanemets, et nad ei ava 2013. aastalgi esimest klassi ega tegele selle mõttega aktiivselt.

Ehkki Sütevaka võinuks esimese kooliastme muul pinnal luua, olid erakooli ootused-lootused seotud just selle Väike-Kuke tänava majaga. Linn koolile alternatiivi ei pakkunud ja nõnda jäi Sütevaka algklasside plaan soiku.

Seega annab praegu linnas erakoolidest ainsana põhiharidust alates esimesest klassist jätkuvalt Pärnu vabakool, mis käesoleval õppeaastal tähistab oma 15 aasta juubelit.

Mõte luhtus

Miks aga Sütevaka algklasside avamise kavatsus aasta eest vett vedama läks?

Meenutagem, et mullu oktoobris, neli päeva enne Pärnu linnavolikogu istungit, kus Sütevakale oleks esimese klassi avamiseks Hansagümnaasiumi algklasside maja antud, muutis linnavalitsus meelt ja otsustas hoonesse hoopis lasteaia rajada.

“Meil olid just selle Hansagümnaasiumi majaga suured lootused. Eeldasime, et Sütevaka algklasside osa avamine on linna tervikliku haridussüsteemi huvides,” meenutab Laanemets. “Meie vaadet toetasid haridusosakonna spetsialistid, kes õpilaste Sütevaka viiendasse klassi võtmise pärast on sageli kuulnud teistelt koolidelt etteheiteid.”

Laanemets peab silmas mõningaid koolidirektoreid, keda on häirinud asjaolu, et nende koolist lapsed neljanda klassi järel Sütevakasse lahkuvad. “Kostsid hääled, et me võiksime ikka alates esimesest klassist olla. Tundus meile endalegi, et miks mitte, kui oleks koht, kus me saaksime seda kooli teha,” möönab koolijuht.

Samal ajal mõistis Laanemets, et teine osa linnavalitsuse liikmeid, paljud Pärnu koolijuhid ja mitu linnalähedaste omavalitsuste juhti on Sütevakas algklasside avamise vastu. “Määravaks sai aga see, et lubatud algklasside hoonet meile kasutada ei antud, ja fakt, et uue algklasside maja ehitamine ei ole meile jõukohane. Ent kuna Sütevakas on viiendasse klassi soovijaid igal aastal piisanud, ei ole esimesse klassi õpilaste vastuvõtmine meie seisukohast hädavajalik,” tunnistab ta.

Siiski, lõplikult pole kool esimese klassi ideest lahti öelnud. Vaadates sünnikõverat, on ju selge, et lähiaastail tuleb Pärnus paar–kolm esimest klassi juurde luua. Olgu siis era- või munitsipaalkoolide baasil.

Kui sel õppeaastal jagus kooliuusikuid 20 esimesse klassikomplekti (neist üks väikeklass), siis 2016. aastal jätkub linnas lapsi 26 esimesse klassi.

Uutsalu andmeil õpib praegu Pärnus esimestes klassides 454 last, 2013. aastal alustab aga prognooside järgi kooliteed 500 last, kellele linnal on kavas avada 21 klassikomplekti (väikeklassideta). “Eriklasside avamise vajadus selgub kevadeks,” selgitab ta.

Muud algatused

Sütevaka pole ainus, mis hiljaaegu kohalikku algharidusmaastikku muuta üritanud. Tuletagem meelde, et mullu soovis Hansagümnaasiumi nelja klassiruumiga algklasside majas esimest klassi avada ka mittetulundusühing Priimus.

Linnavarakomisjon ja koolijuhtide ühendus otsustas anda maja Sütevakale, kuigi linnavalitsus oleks heameelega Priimuselegi võimaluse andnud. Jana Trink, kes oli üks kolmest MTÜ Priimuse asutajast, ei tee saladust, et algkooli loomine on pikka aega olnud tema suur unistus.

Priimuse teise asutajaliikme Raja Õnniku ütlust mööda on algkooli loomine praegu ootel.

“Alates eelmisest aastast, kui linnavalitsus Hansagümnaasiumi väikese maja Sütevakale otsustas anda, pole me selle küsimusega edasi tegelnud. Samal ajal ei saaks ma öelda, et me algkooli mõttest lõplikult loobunud oleksime,” tähendab Õnnik. “Hariduselus on praegu keerulised ajad, me ei tahaks, pea ees, kuhugi tormata. Kuigi algkooli teemat oleme isekeskis väga pikka aega arutanud.”

Selle aasta veebruaris alustas Pärnus kokkusaamisi grupp lapsevanemaid eesmärgiga luua linna Waldorfi pedagoogika järgi töötav kool. Edaspidi ehk Waldorfi lasteaed ja -hoidki, kuid esialgu ollakse keskendunud koolile.

Mais kooli loomiseks asutatud Herbert Hahni seltsi üks eestvedajaid Kristiina Vunk räägib, et kooli asutamine tähendab seltsile dokumentatsiooni koostamist, ruumide otsimist ja kogukonna kasvatamist.

“Püüame organiseerida Waldorfi pedagoogika loenguid, tegeleme mitme koolitusprojekti koostamisega ja loodame, et neid ikka rahastatakse,” sõnab Vunk. “Kooli suhtes ei saa ma praegu kahjuks midagi kindlat lubada. Tuleva aasta märtsiks esitame taotluse haridusministeeriumile ja alles siis, kui sealt vastus käes, on näha, kas ja millised valikud avanevad.”