Linnavalitsus muretseb rannahoone pärast

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel remonditud talvekahjustuste järel jäi õhku nõue korrastada rannahoone merepoolne fassaad tervenisti ja rakendada meetmed hoone ilmastikukaitseks.
Kevadel remonditud talvekahjustuste järel jäi õhku nõue korrastada rannahoone merepoolne fassaad tervenisti ja rakendada meetmed hoone ilmastikukaitseks. Foto: Urmas Luik

Varakevadel Pärnu rannahoone fassaadi teise korruse tugipostidel ilmnenud talvekahjustused remonditi, ent ehitustehniline ekspertiis nägi ette hoone edasise lagunemise vältimise toiminguid, mida väidetavalt pole siiani tehtud.

“Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole rannakohviku Ranna puiestee 3 hoonestusõiguse omanik saatnud meile investeeringute kava hoone edasiste remonditööde kohta,” tunnistas Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen.

Muinsuskaitse all olev rannahoone kuulub Pärnu linnale, mis 1997. aastal seadis majale 2041. aastani kehtiva hoonestusõiguse AS Transcom Vara kasuks, mis omakorda kuulub Trancom ASile, see aga Trascom Grupile, mille suhtes on algatatud ajutine pankrotimenetlus.

Kuigi teise korruse tugipostide suvise remondiga jäid linnavalitsus ja muinsuskaitseamet enam-vähem rahule, tuleb ehitustehnilise ekspertiisi järgi hoone seisundit pidevalt jälgida, maja hooldada ja vajadusel remontida. “Seepärast on jätkutöödena tarvis kinni pidada eksperiisis esitatud ennetusmetoodikast,” sõnas Hansen suvel, kui rannahoone teise korruse terrassi tugipostid, kust lahmakatena oli pudenenud betooni, remonditud said.

Ehitustehniline ekspertiis näebki ette rea remondijärgseid ennetavaid meetmeid, et hoida ära edasised talvekahjustused ja hoone lagunemine.

“Ekspertiisis on kirjeldatud metoodikat, kuidas vältida sarnaste juhtumite kordumist,” ütles Hansen. “Kahjuks ei ole linnavalitsusele teada, mida kavatseb hoonestusõiguse omanik Pärnu rannahoone füüsilise seisundi parandamiseks ette võtta.”

Viimane kohtumine hoonestusõiguse omanikega toimus linnavõimu esindajail tänavu kevadel. Siis oli kõne all hoone fassaadi remont, mis sai teoks juunis, kuid linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist nõuab hoonestusõiguslaselt rohkem kui vaid talvekahjustuste likvideerimist.

“Saime kevadel kokkuleppele, et nad korrastavad rannahoone kogu merepoolse fassaadi, mida pole tehtud,” kõneles Hansen. “Arvestades ettevõtte pankrotimenetlust ning linna soovi teha hoonestusõiguse omanikuga siiski koostööd, andsime Transcomile tööde suhtes pikendust ja neile saadetud täiendava nõudekirja vormis soovime, et ettevõte korrastaks hoone fassaadi tervikuna 2013. aasta 15. maiks.”

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete juht Maria Murakas edastas linnavalitsuse, linna majandus- ja planeerimisosakonna ühise seisukoha, et kui tähtajaks pole hoone välisilmet nõuetekohaselt korrastatud, võib linn määrata sunniraha.

See tähendab sisuliselt hoonestusõiguslase trahvimist, kui see teatud ajaks nõutud remonditöid ei tee või hoone lagunemise vastaseid ennetavaid meetmeid ei rakenda.

“Teine võimalus on remontida maja lõpuks linna vahenditest ja nõuda tehtud töödele kulutatud raha tagasi hoonestusõiguse saanud firmalt,” rääkis Hansen. “Olen seisukohal, et linna ülesanne on viivitamata sekkuda, et mitte lasta hoonestusõiguse omanikul esinduskuurordi hoonetega hooletult ümber käia.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles