Elektri hind on üsna võrdne: mille järgi siis valida?

Aga kõigest järgemööda. Kuna nagunii on kõigil meil vaja sellekohane otsus langetada, võtsime Eesti Energia kodulehelt “Tarbimisajaloo” alt kolme majapidamise eelmise aasta elektritarbimise andmed.

Esimene neist on kahe väikese lapsega neljaliikmeline pere, kel maja maaküttel. Teine kahe üle keskea liikmega pere, kes elab õliküttel eramus, kolmas aga üksiku pensionäri kahetoaline keskküttega korter.

Väga erinev tarbimine

Esimene maja kulutas aastas 7977, teine 5500 ja korter 823 kilovatt-tundi elektrienergiat. Saatsime need tarbimisandmed läinud nädala algul Eesti Energiale, Elektrumile, 220 Energiale ja Imatra Elektrile.

Olgu veel öeldud, et kõnealuse korteri omanik tegi kuu aja eest Eleringi Andmelaos märke, et ootab kõigi elektrimüüjate hinnapakkumisi. Seni on vaid 220 Energia talle oma pakkumise saatnud.

Pärnu Postimehe vahendusel tehtud hinnapärimiste peale laekusid vastused ja mõni saatis peagi parandusegi, sest muutis vahepeal hinnakirja. Nii tulebki neid näiteid uurides arvestada, et need on tehtud sel nädalal ja järgmisel võivad kehtida juba uued hinnad. Näiteks Eesti Energial oli läinud nädalal nendele kodudele kõige soodsam kaheaastane leping, sel nädalal aga aastaks fikseeritud hind.

Kindlasti tuleb kohe täpsustada, et elektri hind moodustab vaid kolmandiku arvest, peale selle peab maksma võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu.

Palusime müüjatelt paketi pakkumise kõrval abi arvutamisel, kui palju pered maksaksid elektri eest järgmise aasta jaanuaris, märtsis ja juulis, kui kulutavad seda niisama palju kui tänavu.

“Fikseeritud hind on ainuke, mille põhjal saab tulevikku vaatavaid arvutusi teha, sest kui klient hinna fikseerib, on lepingu lõpuni teada, kui palju kilovatt-tund maksab,” selgitas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik.

Imatra Elekter teatas meile teisipäeval, et ei saa veel kuude kohta hinnaarvutusi saata. “Vahepealne areng seaduste tõlgendamisel on meid viinud olukorda, kus me ei saa kodutarbijatele praegu fikseeritud hinna ja perioodiga lepinguid pakkuda. Kodutarbijatele jääb esialgu ainult muutuva hinnaga pakett “Täpne”,” rääkis ettevõtte elektriäri juht Sven Pitka.

Turu segasele seisule viidates ei paku ka sel nädalal elektriturule tulnud Eesti Gaas eraisikutele veel fikseeritud hinnaga lepinguid, vaid ainult muutuva hinnaga tähtajata pakette, mille hinnagrupid on koostatud kliendi aastase kogutarbimise järgi: mida suurem tarbimine, seda odavamalt saab.

Milline on kõige odavam?

Vastuste saabudes võrdlesime hindu ja selgesti joonistus välja, et 220 Energia pakub elektrit konkurentidest madalama hinnaga. Samal ajal eeldab soodus pakkumine ettemaksu ja kohusetundlikku klienti, kes oma arvetel täpselt silma peal hoiab. Samuti tuleb arvestada, et teistest erinevalt küsib ta paberarve saajailt euro kuus juurde. Elektrum küsib aga mõne paketi puhul kuutasu.

Arvud näitasid, et väga väikese tarbimisega kodus jääks kalleima ja odavaima pakkumise vahe alla euro, vaid suure tarbimise korral muutub hinnavahe oluliseks. Nii panidki need numbrid meid arvama, et ehk peaks kokkuhoidu otsides kaaluma hoopis fikseeritud ja börsihinna plusse-miinuseid ning nende vahel valima.

“Avatud turul ei tea keegi ette, milline pakett kujuneb aasta kohta kõige odavamaks, kas näiteks börsi- või fikseeritud hinnaga, sest börsihind on ettearvamatu,” tõdes Vennik.

Seni kõige madalamaid hindu pakkunud 220 Energia müügidirektor Vahur Kukk ütles oma pakkumiste selgituseks: “Börsihind on eelneva aasta vastava kuu Eesti piirkonna börsihind. Soovitaks klientidele börsihinna baasil elektrit osta, sest see on ilmselt kõige soodsam.”

“Elektritarbijad peaksid kindlasti tähele panema, et nad võrdleksid võrreldavaid suurusi,” rõhutas Elektrumi avalike suhete spetsialist Priit Pruul. “Nii pole näiteks mõtet võrrelda püsiva hinnaga pakette muutuva hinnaga pakettidega, mis põhinevad prognoosidel ja on heitliku iseloomuga. Fikseeritud hind pakub tarbijale kindlust. Samamoodi tasub kindlasti vaadata lepingu lisatingimusi. Tähele tuleb panna sedagi, et üheksa ja 12 kuu pakkumised pole võrreldavad.”

Portaalid abiks

Suureks abiks sobivaima elektrimüüja leidmisel on internetis kolm võrdlusportaali: Energiaturg.ee, Minuelekter.ee ja Elektrihind.ee.

Elektriturg.ee tegevjuht Moonika Kukke tõi välja, et mida suurem on tarbimine, seda hoolsamalt peab tarbija elektrimüüjat valima.

Näiteks 1750kilovatt-tunnise aastatarbimise korral on ühetariifse arvesti puhul fikseeritud hinnaga kuutasude vahemik Energiaturg.ee 31. oktoobri andmetel 8.02 kuni üheksa eurot kuus, kusjuures kõige kallim on täielikult taastuvenergiast toodetud elekter.

Samal ajal 10 000kilovatt-tunnise aastatarbimisega eramu kahetariifse mõõdiku puhul, eeldades et öö- ja päevatarbimine jaguneb pooleks, on odavaim fikseeritud hinnaga paketi kuutasu 44.56 ja kalleim 51.42 eurot kuus.

Kui mõneeurone hinnavahe pole inimesele määrav, soovitas Kukke jälgida, kas elektrimüüjad on seadnud lisatingimusi. Lepingu enne tähtaega katkestamise trahvid kuulutas justiitsministeerium kodutarbijate suhtes seadusvastaseks, kuid mõni müüja on määranud näiteks kuutasu.

“Oluline on teada, et ükski müüja ei saa väita, et tema tarnitav elekter on parem ja suurema väärtusega kui konkurentidel. Muidugi, kui eelistate rohelist energiat, saate selle kasuks otsustada,” nentis Kukke. “Veel on vaja tähele panna maksetingimusi, lepingu tähtaega, viiviseid, lisatasu näiteks paberarve või meeldetuletuste esitamise eest.”

Paketi valik sõltub arvesti tüübistki. Kui inimesel on ühetariifne arvesti, siis kahetariifset paketti valida ei saa, kuid kahetariifse arvestiga võib valida nii põhi- kui kahetariifse paketi.

“Elektri jõudmise eest teieni ja liini tehnilise korrasoleku eest vastutab võrguettevõtja,” rõhutas Kukke. “Seega, kui tormi ajal tekib voolukatkestus, on selle likvideerimise kohustus võrguettevõttel, mitte elektrimüüjal. Tarbitud elektri koguseid mõõdab samuti võrguettevõtja ja müüjavahetus ei too kaasa arvestivahetust.”

Fikseeritud või vaba?

Ilmselt murravad paljud praegu pead pigem selle üle, kas valida fikseeritud või börsihinnaga pakett või jääda üldteenuse juurde ja vaadata, mis edasi saama hakkab.

Fikseeritud hinnaga tähtajalisi lepinguid pakuvad müüjad praegu kuuest kuust kolme aastani.

“Tarbija võiks arvestada, et 2014. aasta algusest alustab tööd Soome ja Eesti vaheline teine elektrikaabel Estlink 2, mis liidab Eesti senisest veel rohkem Põhjamaadega ning loob head eeldused, et elektrimüüjaid ja -pakette tuleks juurde,” rääkis Kukke. “Seega, kui siduda end ühe müüjaga pikemaks ajaks, võivad olud vahepeal muutuda ja mõni teine müüja osutuda soodsamaks.”

Fikseeritud hinna põhieelis on teadmine, et elektri maksumus ei muutu ja börsihinna tõusud ei mõjuta. Teisalt ei saa kindlaks määratud hinna puhul osa börsihinna langusest. Õnneks võivad eraisikud fikseeritud hinnaga tähtajalise lepingu nüüd leppetrahvita lõpetada, kui teatavad müüjale sellest kuu ette.

Muutuva hinnaga pakettide puhul soovitas Kukke uurida, kuidas elektrimüüja börsihinda arvutab. “Arvutus võib erineda, sõltuvalt sellest, milline arvesti tarbijal on. Muutuva hinnaga pakettide puhul on võrdluskohaks eelkõige elektrimüüjate marginaalid ja müüjate poolt püsitasu küsimine,” selgitas ta. “Börsihinnaga paketid sobivad rohkem neile, kes mängivad hinna langemisele, kuid on valmis taluma ka börsihinna tõuse.”

Konkurents mõjutab

Konkurents elektriturul alles tekib ja eilseks oli oma hinnad avaldanud kuus elektrimüüjat. “Energiaturg.ee analüüs näitab, et osa müüjaid tuli oma hindadega allapoole niipea, kui nägi konkurentide hindu,” sõnas Kukke. “Hindu tõstis selle nädala alguses fikseeritud hinnaga lepingutes Eesti Energia, tuues põhjuseks leppetrahvide keelustamise. Peale selle on mitu müüjat muutnud pakettide iseloomu, näiteks lepinguperioode, see teeb tarbijale pakettide võrdlemise keerulisemaks.”

Muutuva hinnaga pakettide marginaalid on aga Kukke jutu järgi pidevas languses. “See, kas detsembris on konkurents tarbijate kasuks või kahjuks, sõltub kindlasti sellestki, kas müüjad suudavad kõigi seda soovivate tarbijatega lepingud ära sõlmida või jäävad nad ajahätta,” arvas ta.

Üldteenuse puhul saab elektri hinna teada tagantjärele ja seetõttu on Kukke sõnutsi praegu raske öelda, kas selle juurde jääda oleks õige või vale. “Selge on, et mida rohkem tarbijaid kasutab üldteenust, seda vähem atraktiivne on Eesti elektriturg nii olemasolevatele kui siia tulla soovivatele müüjatele, sest tarbijaid, kelle nimel konkureerida, on vähem,” lisas ta.