Kukeke viib Pärnust lasteaiakohtade põua

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hansagümnaasiumi algklasside maja ümberehitamine taas lasteaiaks maksis mitusada tuhat eurot.
Hansagümnaasiumi algklasside maja ümberehitamine taas lasteaiaks maksis mitusada tuhat eurot. Foto: Ants Liigus

Vahepeal Pärnu Hansagümnaasiumi algklasside maja olnud kunagine raudteetöötajate lasteaed Kukeke Väike-Kuke tänaval omandab jälle algse funktsiooni: uuendatud hoone saab lähiajal päevakoduks poolesajale lapsele.

„Niipea kui päästeamet on käinud ja öelnud, kas nii või naa, ütleme, sest veterinaartalitus ja terviseamet on meid juba kontrollinud ning rahule jäänud,” teatas Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna alushariduse peaspetsialist Marga Napp, oskamata nimetada vastse lasteaia avamise konkreetset kuupäeva. „Põhjaliku noorenduskuuri läbi teinud maja on sisustatud, õpetajad toimetavad, et oleks tore lapsi vastu võtta.”

Haridusametniku väitel kujuneb maja töölehakkamine eriti rõõmustavaks, kuna selle ja kahe rühma taasavamise järel lasteaias Trall pole Pärnus põhjust kõnelda lasteaiakohtade nappusest.

„Pilt on eelmiste aastatega võrreldes väga ilus: meil ei ole faktiliselt-praktiliselt aiaealiste laste järjekorda,” kinnitas Napp. „Meil on isegi vabu kohti: kui mõni kuueaastane tuleb, võiksime ta kohe vastu võtta.”

Küll on linnas vajaka kohti sõimeealistele: praegu on kirjas 53 alla kolmeaastast last, kellele pole kohta pakkuda, veel seitse maimikut ootab kohta konkreetsesse lasteasutusse.

Seoses Väike-Kuke tänava lasteaias koha saava 47 lapsega nentis Napp, et lasteaiakohtade nappust on aidanud kõrvaldada linnas loodud osaajakohad, kus laps on lasteaias mõne päeva nädalas, ja ajutiste kohtade pakkumine. Viimasena mainitu tähendab lasteaiakohta kodunt kaugel, aga seda vaid seni, kuni vabaneb koht kodulähedases lasteasutuses.

Kurtmine sõimekohtade vähesuse üle lõpeb Napa hinnangul siis, kui Pärnus realiseerub Pärnu linna haridussüsteemi arengukavas fikseeritud eesmärk rakendada ja toetada siin eri lastehoiusüsteeme. „Neis tegeldakse lastega sihipäraselt, aga ei anta alusharidust,” selgitas Napp nii munitsipaal- kui eralastehoiu olemust. „On lastehoidjad, kellele on väiksemad kvalifikatsiooninõuded kui lasteaiapedagoogile, kelle suhtes nüüd hakkab juba kehtima kõrghariduse nõue.”

Pärnu linna lasteaiaõpetajatest on kõrgharidusega 72,6 protsenti.

Kindlasti mängib see näitaja olulist rolli selleski, et haridus- ja teadusministeeriumi koostatud munitsipaallasteaiaõpetajate keskmise palga võrdluses 2011/2012. õppeaastal oli Pärnumaa lasteaiaõpetajate keskmine palk 595 eurot kuus koos tartumaalastest ametikaaslastega neljandal-viiendal kohal, tagapool vaid Harju- (653), Lääne-Viru- (606) ja Valgamaa (599) kolleegidest.

Kui veel arvudes kõnelda, siis Väike-Kuke 8a taasavatava lasteaia lammutustööd, välised ehitus- ja siseviimistlustööd, tehnosüsteemide rajamine ja ümbruse heakorrastamine-haljastamine läksid hankepakkumise järgi maksma 208 000 eurot ehk 3 254 490 krooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles