Kuigi pandimaju külastab jätkuvalt värvikas seltskond, on majanduskriis jätnud oma jälje sellelegi majandusharule. Varastatud esemete pandimajja jõudmine on Pärnus pigem erand kui igapäevane nähtus.
Varastatud esemetega ei tasu pandimaja tüüdata
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
8. november 2012, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne prefektuuri Pärnu kriminaaltalituse juhtivuurija Kaire Kontsi sõnade kohaselt käib politsei vastavalt vajadusele kontrollimas, ega pandimajadesse ole toodud kuritegelikul teel saadud esemeid. “Politseil ei ole praegu infot selle kohta, et Pärnu pandimajadel oleks vargusketis mingi osa,” kinnitas Konts.
Teavitavad politseid
Üritasin viia Tallinna maanteel asuvasse Ülejõe pandimajja jalgratast, mille Pärnu Postimehe toimetusele kinkis Mart Viisitamme aegne linnavalitsus. Pandimajas ei võetud mind jutulegi. Kuigi Ülejõe pandimaja keeldus igasugustest kommentaaridest, õnnestus teada saada, et seal võetakse vastu vaid väärtesemeid.
Riia maanteel 14 aastat pandimaja hallanud osaühingu Laenugrupp pandipidaja Eivo Toomemäe kinnitusel teevad laenuandjad kõik, et neile varastatud asju ei satuks.
“Kindlasti kontrollitakse iga kliendi isikusamasust kehtiva dokumendi alusel ja tehakse dokumendist koopia,” väitis Toomemäe. “Samuti võib pandipidaja kehtestada nimekirja esemetest, mida ostudokumentideta tagatiseks seada ei saa. Laenugrupis on nendeks olnud näiteks jalgrattad ja muud sõiduvahendid. Peale selle on mitmesuguseid mooduseid, mida turvakaalutlustel avaldada ei saa.”
Toomemäe teatel teeb Laenugrupp politseiga hoopis koostööd ja kui tekib kahtlus, et inimene on toonud pandimajja varastatud eseme, teavitatakse sellest politseid.
“Varastatud eseme pantimine on karistatav tegevus ja Pärnu pandipidajad on rahul, et politsei seda karistuspraktikat ka rakendab,” ütles Toomemäe. “Just sellise teguviisi tulemusel on varastatud asjade sattumine pandimajja aastate jooksul kujunenud üsna harvaks nähtuseks, mida esineb vaid mõni juhtum aastas.”
Konts kinnitas Toomemäe väidetut.
“Pandimajad peavad veenduma, et esemed, mis sinna tuuakse, pole saadud ebaseaduslikult, ja isik, kes pandimajja esemeid pandib, kinnitab oma allkirjaga, et esemed ei ole varastatud ega saadud muul ebaseaduslikul viisil nende valdusse,” ütles Konts. “Kõige enam on politsei pandimajadest leidnud elektroonikaseadmeid.”
Kui pandimajast leitakse kahtlane ese, kuulab politsei üle mõlemad lepingupooled ehk nii kauba tooja kui vastuvõtja. Sanktsioonid ja menetlus sõltuvad politseiniku jutu järgi konkreetsest juhtumist, ka see, kes osapooltest vastutusele võetakse.
Ämma panti ei võeta
Toomemäe jutu järgi tuuakse panti kõike, millel on müügiväärtus, kuid levinum kaup on siiski olmeelektroonikaseadmed ja ehted.
“Laenugrupi ligi 14 tegevusaasta jooksul on tehtud igasuguseid pakkumisi, näiteks on soovitud panti panna naist või ämma, naljaga pooleks muidugi,” meenutas Toomemäe, keeldudes konfidentsiaalsusele viidates täpsustamast, mis on olnud kõige suurem või kummalisem panditud ese.
Pandivõtja ütlust mööda ostetakse enamik pandimajja toodud asju õigel ajal välja ja komisjonimüüki jõuab vähe esemeid. “Ei klient ega pandipidaja soovi eseme müükijõudmist,” nentis Toomemäe. “Pandipidajal on risk, et eseme müügist ei saa nii palju raha, et katta tegelik võlgnevus, kliendil on kindlasti kasulikum müüa oma vara komisjonimüügi teel.”
Pandimaja klientide seas kohtab kõikvõimalikke inimesi: käibevahendite puuduses ettevõtjaid, neid, kes palgapäevani välja ei venita, hoogu läinud pidulisi.
“Meilt läbi käinud tuhandete klientide hulgas on päris palju neid, kes periooditi on olnud püsikunded,” nentis Toomemäe. “Inimene on juba sellise loomusega, et kipub oma rahavooge ülehindama ja aeg-ajalt vajab rahalünga täitmist. See ongi laenupakkujate töö.”
Et käsipandilaenud on oma iseloomu poolest lühiajalised hädaabilaenud, suurenes nende järele nõudlus majanduskriisi ajal.
“Ometi ei saa öelda, et kaua kestev majanduskriis käsipandilaenudega tegelejatele positiivne nähtus oleks,” lisas Toomemäe. “Näiteks tõusis Laenugrupis aastatel 2008–2009 käive märgatavalt, ent kriisi süvenedes 2010–2011 langes pea poole võrra. Käibe languse põhjuseks on suure osa klientuuri välismaale tööle suundumine, aga ka näiteks SMS-laenu andjate agressiivne turuletulek. Siiski on paljud kliendid teadvustanud, et käsipandilaen on oluliselt väiksema riskiga laenutoode kui mis tahes teine.”