Pärnu linnavalitsuse esimese korruse saalis toimunud Rääma 7 eskiislahenduse tutvustus jäi tööpäeva lõppu. Poolteisetunnist arutelu tõttas lõpetama linnaarhitekt ja kellgi seinal näitas, et raepolikliiniku uksed sulguvad. Nii jäi rääkimata mõndagi, millele juhtisid lehe tähelepanu kaaskodanikud.
Ennekõike terendab kunagise masinatehase arenduse puhul oht, et suur lõik Pärnu jõe kallast võib muutuda avalikkusele ligipääsmatuks. Rõhutagem sõna ”võib“.
Eskiislahendusele on kantud tõenäolised paadisillad, mis tulevastel korteriomanikel võimaldaksid mugavalt paigutada oma ujuvvahendeid. Sel juhul muutub Jaansoni rada segavaks teguriks, sest kui on paadisillad, peaksid sinna juurde kuuluma slipid ja paadikuurid, ühesõnaga teenindav taristu. Mis üldkasutatavast terviserajast saab sel juhul enam rääkida!
Pealegi juhiti linnavalitsuses toimunud koosolekulgi tähelepanu sellele, et jõevesi just masinatehase varemete kohal on asunud Jaansoni rada murendama ja minema uhtuma.
Nii pole võimatu, et arendajate tahtel väänatakse Jaansoni rajale võnks sisse ja viiakse see Rääma 7 kinnistust mööda Rääma tänavat pidi. Tekiks suurepärane valdavalt korteriomanikele mõeldud territoorium, kuhu võõras poleks teretulnud.
Praegu kinnitatakse küll, et igaühele jääb kortermajadest möödapääs jõe äärde, aga kui seal hakkavad olema suvevõõraste purjekad-kaatrid, pole linnakodanikul enam sinna asja. Isegi suurtööstuste ajal oli Pärnu jõe kallas valdavalt ligipääsetav.
Nüüdisaegsed arendused peavad sobituma ajaloolisse miljöösse ja planeerimisel tuleb arvestada avalikku huvi. Jõgi oma kallastega kui looduslik väärtus saab olla vaid ühisomand.