Kuigi Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpilaskodu töötab juba septembri algusest, lõigati seal alles eile linti, kolmekorruselise varem lastekodule kuulunud hoone renoveerimine maksis ligemale kaks miljonit eurot.
Õpilaskodus hoiavad korda koodikaardid ja kaamerad
9. november 2012, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgusal ringkäigul kutsehariduskeskuse direktori Riina Müürsepa ja õpilaskodu juhataja Eve Roossaare saatel said külalised aimu tehtud tööst ja suurepärastest tingimustest, milles tänapäeva õpilased elavad. Nostalgitsejad meenutasid käigult nõukogudeaegsete ühikate elu ja nentisid, et Niidupargis on õpilaskodus kord nagu Viiburi sõjakoolis. Turvakaamerad jälgivad ühisruumides ja korruste koridorides toimuvat ning majja ja korruselt korrusele pääsevad kiibiga õpilaspiletiga elanikud.
Ruumijaotus on selline, et toad paiknevad kahel ülemisel korrusel, kokku on 185 voodikohta. Toad on aga erinevad, 54 on kahe- ja 25 kolmekohalised ning eraldi on invakorter. Mööbli valmistas AS Inest Market, kodumasinad tarnis Kitman Thulema AS. Õpilaste käsutuses on puhkeruumid ja köögid-söögitoad, allkorrusel saun, jõusaal, pesupesemise ruum. Elamine maksab 60 eurot kuus.
Õpilaskodu projekteerisid Arhitektuuribüroo FP OÜ ja AS Meistri Projekt, ehitas AS YIT Ehitus. Projekti kogumaksumus oli 1 933 078 eurot ja 24 senti, ehitise valmimist toetas Euroopa regionaalarengu fond. Selle raha eest on tehtud valdavalt hoonesisesed ümberehitustööd.
Pärnu maavanem Andres Metsoja kinkis kutsehariduskeskusele maakonna lipu sõnadega, et lehvigu see siin kaunilt ja kõrgel ja olgu alati au sees.
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi tunnustas kooli juhtkonda ettevõtlikkuse eest, mille tulemusena on Niiduparki kujunenud õpilaslinnak. Ta andis lootust, et peagi jõuab asjaajamine nii kaugele, et modernsete õppehoonete ja piltilusa välimusega õpilaskodu vahelt kaob tondilossina mõjuv tühi linnale kuuluv korrusmaja.
“Kui avaneb rahaline võimalus, oleks vaja täismõõtmetes võimlat,” mainis Riina Müürsepp. “Edasine on ehituste korrashoidmine, sest kasutusel olevad vahendid vananevad kiiresti ja tänapäevane tehnoloogia nõuab pidevaid investeeringuid. Meil on võimalus Euroopa rahaga täiendada 2013. aastal veel metalli- ja autoremondiseadmeid 100 000 euro eest,” lisas ta.
Tunnustussõnu ütles õpilaskodu tutvustamisel teadus- ja haridusministeeriumi nimel kutse- ja täiskasvanute osakonna asejuhataja Teet Tekko ja kinkis ruumide elustamiseks suure potilille.