Uue kunsti muuseumi asutaja Mark Soosaar koos mõttekaaslastega soovib Pärnusse rajada kümnest paviljonist koosneva Läänemere kunstipargi, kus tutvustada mereriikide kultuuri.
Kunstipark tooks linna tuhandeid turiste
10. november 2012, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstipark Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa ja autonoomse Ahvenamaa paviljonidega võiks Soosaare visiooni kohaselt asuda Rannapargis, ulatudes Ammende villa tagusest alast, kus varem asus lõbustuspark, Tervise ja jõekaldani jahtklubi juures.
Spaa ja mere vahelisel alal paikneb praegu hulk Rait Pärja skulptuurisümpoosionidel valminud objekte ja installatsioone, samuti jääb sinna korvpalliväljak. Suur osa alast on hooldamata.
Paviljonid tulvil kunsti
Soosaar sooviks Rannaparki paigutada Läänemere-äärsete riikide kultuuripaviljonid, kus mai algusest oktoobri lõpuni toimuksid kunstinäitused, filmifestivalid, arhitektuuribiennaalid, teatrietendused, rahvakunstisündmused ja rahvusvahelised laste loomingu näitused.
“Teeksime seda koostöös Pärnu kunstirahvaga, kes samale alale on kavatsenud lastele mõeldud vabaõhu-kunstiteoseid püstitada,” seletas Soosaar. “Pärnus ongi liiga vähe laste- ja noorteparke ning see Rannapargi osa on praegu veidi unarusse jäetud.“ Paviljonid Rannapargis võiksid tema meelest olla kuni 500–600 ruutmeetri suurused kergehitised ja avatud vaid turismihooajal.
Puid eemaldada poleks tarvis, tuleks vaid arvestada, et juba 1,5meetrine veetõus meres toob sügiseti Rannapargi sellesse ossa üleujutuse ja paviljonidel peavad olema vastava kõrgusega soklid.
Soosaare meelest võiks kunstipark saada turismimagnetiks ja meelitada Pärnusse 100 000 turisti aastas. Eeskujuna nimetas ta Venezias asuvat La Giardini parki, kuhu esimene, Itaalia paviljon ehitati juba 1895. aastal. Praegu asub La Giardinis 40 paviljoni, kus igal paarisaastal toimub üleilmne arhitektuuribiennaal ja igal paaritul aastal maailma vanim nüüdiskunsti näitus – Venezia biennaal, mis hõlmab maailmakuulsat filmifestivali, moodsa tantsu-, teatri- ja muusikafestivali.
Eestil oma paviljoni Venezias pole, küll asuvad seal Skandinaavia maade ühine ja Soome paviljon.
“Arvan, et Läänemere maade ühine identiteet vääriks esiletõstmist ja eriti Eesti rahvakultuur süstemaatiliselt eksponeerimist,” leidis Soosaar ja lisas, et uue kunsti muuseum on valmis korraldustöö enese peale võtma.
Kavand konkursilt
Soosaare teatel on ta juba tutvustanud kunstipargi ideed Eesti arhitektide liidu eestseisuses ja Eesti kunstnike liidu volikogus, kus otsustati ettevõtmist toetada.
Järgmise sammuna plaanib uue kunsti muuseum taotleda kultuurkapitalilt toetust Läänemere kunstipargi arhitektuurikonkursile.
Konkursi lähteülesanne on kunstipargi detailplaneeringu ja Eesti paviljoni eskiiside koostamine.
Arhitektide liidu eestseisus määras arhitektuurikonkursi lähtetingimuste koostamiseks Soosaarele appi Jaak Huimerinna, kes on Pärnuga seotud ja siin mitu objekti projekteerinud.
Konkursi tulemusena peaks valmima detailplaneeringu kavand, mis määrab paviljonide paigutuse pargialal ja sisaldab ka Eesti paviljoni eskiisi.
“Praegu käivad eeltööd. Koostöös linnavalitsusega tuleb paika panna maksimaalne ehitusala suurus ja hoonete kõrgus,” selgitas Soosaar hetkeseisu. “Kui oleme planeeringu ja Eesti paviljoni kavandid saanud, läheksime nende alusel läbi rääkima teiste riikidega selle üle, kas nad oleksid valmis Pärnusse oma paviljonid püstitama.”
Pärnu linnavalitsuselt on palutud toetust 7000 eurot, seda rahanumbrit loodab uue kunsti muuseum näha järgmise aasta linnaeelarves.
“Ootame, et peale Pärnu linna, kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi osalevad selles projektis Põhjamaade Nõukogu ning erainvestorid,” rääkis Soosaar. “Kui saame konkursi tulemusel korraliku detailplaneeringu idee ja silmapaistva, 21. sajandile väärilise Eesti paviljoni kavandi, sõidame projekti tutvustama naaberriikidesse. Siis on, mille järgi teistel riikidel joonduda, et oma paviljonid siia Läänemere kaldale projekteerida ning ehitada kooskõlas meie kultuuriesindusega.”
Linnaplaneerijad peavad aru
Pärnu linnaarhitekti Karri Tiigisoone jutu järgi pole vastavat planeeringut veel algatatud ja linna ruumilise planeerimise komisjon arutab seda 12. novembril.
Komisjon on koostanud lähteseisukohad, milles pannakse ette paviljonide mahtu vähendada ja paigutada need teise kohta, Tervise ja jõe vahelisele alale, kus pargiruum muutub kaldaäärseks ruumiks.
“Praegu on seal 50meetrine ehituskeeluvöönd ja Tervise sanatooriumi krunt ulatub ka suhteliselt kaugele jõe äärde,” kommenteeris Tiigisoon. “Aga kuna kõnealune piirkond tegelikult vajab senisest kvaliteetsemat linnaruumilist lahendust, pole need paviljonid seal meie arvates üldsegi paha idee.”
Linnaarhitekt lisas, et kindlasti on oluline idee õige teostus ja nii paviljonide arhitektuurse kui planeeringulise (maastikuarhitektuurilise) lahenduse suhtes tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.
Paviljonide ajutisusest tuleneb eesmärk nende mahtu vähendada. Ühe ettepanekuna arutatakse varianti paviljone turismihooajal ajutiselt laiendada ja rohkem avada. Sügistalvisel perioodil mõjuksid paviljonid sel juhul pigem maastikuobjektina.
Tiigisoone jutu järgi pole linna ruumilise planeerimise komisjonil veel lõplikke lähteseisukohti, samuti pole teada keskkonnaameti arvamus, seetõttu on vara lõpplahendusest rääkida.