Pihuarvutid pole avalikke internetipunkte välja suretanud

Tõsi, neid kohti, kus tasuta või sümboolse summa eest arvutit kasutada saab, on viimastel aastatel vähemaks jäänud.

Näiteks on Pärnu linnavalitsuse kodulehel kirjas, et üks avalik internetipunkt (AIP) asub Rüütli 23 majas, ent tegelikkuses pole sellel aadressil punkti enam ammu.

Visitparnu.com lehekülg annab teada, et kaubakeskuse Port Artur 1 maja esimese korruse kohvikus asub AIP ühes printimise võimalusega, ent kes kõnealuses majas hiljuti käinud, see teab, et ühiskondlikku kompuutrit seal ees ootamas pole.

Ka Pärnu Nooruse maja, mis kuue aasta eest tosina raaliga avaliku internetipunkti avas, piirdub avaliku kasutamise mõttes ühe arvutiga. Paariteistkümne masinaga endine AIP on nüüd keele- ja arvutikursuste õppeklass.

Linna suurim, avalikuks kasutamiseks mõeldud 16 arvutiga AIP paikneb jätkuvalt Pärnu keskraamatukogus, arvuti ja interneti kasutamise võimalus on ka uue kunsti muuseumis ja Pärnu külastuskeskuses, kus kummaski ootab tulijaid kaks arvutit.

Käijad lastest eakateni

Keskraamatukogu, mille fassaadil terendab hiiglaslik @-märk, on sügistalvisel ajal tööpäeva esimesel poolel võrdlemisi rahulik – masinatest on hõivatud napilt pool.

Suvisel ajal on pilt hoopis teine, siis on avalikud arvutid maja avamisest sulgemiseni töös, kinnitab keskraamatukogu perioodika lugemissaali raamatukoguhoidja Urve Saard.

Kellaajaliselt on tung suurim pärastlõunati, kui lastel koolitunnid läbi saavad.

Kuigi lasteosakonnas on neli internetiühendusega arvutit, millest kolmel võib südamerahuga mängida ja internetis tuuseldada ning neljas mõeldud referaadi kirjutajatele, on raamatukogu noorkülastajaid sedavõrd palju, et oma osakonna lauaarvutitest jääb neile väheseks. Ja seda hoolimata tõigast, et lasteosakonnas on kasutaja ajamääraks kaks tundi ja esimese korruse lugemissaalis tund.

Saardi jutu järgi on avaliku arvutiteenuse kasutajate ring “seinast seina”, mürsikutest eakateni.

Omaette külastajaskonna moodustavad inimesed, kel pole tööd. Enamasti on tegu nooremapoolsetega, kes käivad siin töökuulutusi jälgimas, kirju saatmas-lugemas, personalivahenduskeskkonnas kandideerimas.

“Selliseid inimesi ikka on,” hindab Saard. “Mõni kaob, mõni lisandub, aga üldjoontes on tegu kindla kontingendiga.”

Kuigi päris tihti näeb helendava kuvari taga klaviatuuri klõbistamas pealt 80aastasigi, annavad tuumiku siiski tööealised.

“Kui mina siia saali 2007 tööle tulin, jäi silma-kõrva palju “piiks-piiks ja raha tuleb” inimesi,” meenutab Saard SMS-laenude ajastu algust.

Nüüd on see tema hinnangul peaaegu kadunud nähe, aga neli-viis aastat tagasi oli neid, kel taskutelefon usina taotluse täitmise järel põues raha laekumisest märku andis, rohkem, kui arvatakse.

Piletite printimine

Suvel jääb kohalikke igapäevakäijaid vähemaks, põhiklientuuriks on siis “sanatooriumirahvas”.

“Teinekord vaatad, et ilus ilm, täna kohe kindlasti keegi ei tule, ja siis on äkki kõik kohad täis,” muigab raamatukoguhoidja.

Kes vaatab oma elektroonilise postkasti üle, kes viskab pilgu uudistele. Arvuti kasutamise kõrval toob turiste siia tihti asjaolu, et raamatukogu AIP pakub tasulist printimisvõimalust.

On ju lennuki-, laeva ja kontserdipiletid praegu enamasti veebipõhised. Ent välja trükitakse muudki: projekte, koolitöid, noodikirju ja pildimaterjali.

Printimis- ja skaneerimisteenuseid ja digiallkirja andmise võimalust tarvitavad ka pärnakad ja need, kel kodus arvuti. Teadupärast lähetatakse ametkondade vahel dokumente nüüdisajal põhiliselt elektrooniliselt.

Kui Pärnu Nooruse majas avati 2006. aastal 12 arvutiga AIP, olid kõik masinad hommikust õhtuni kasutuses.

Aasta-kaks hiljem kodanike huvi rauges ja avaliku teenuse pakkumine lõpetati.

Klass masinatega jäi alles ja kes tahtis võrku saada, tasus kohvikus kasutamise eest ja võis seejärel teisel korrusel arvutiklassis toimetada.

“Siis jäi ka selline lahendus soiku, sest meil polnud enam kontrolli ega aega jälgida, kes kui kaua ja milleks ülakorrusel internetti kasutab,” meenutab Nooruse maja juhataja Uudo Laane.

Seejärel seati kaks ühiskondlikku raali üles kohvikusse ja nüüdseks on neid siin alles üks, mille taha istutakse enamasti siis, kui majas on üritus või koolitused.

Kuna Nooruse maja ees kenitleb kutsuvalt samuti priske @-märk, satub puhuti majja veel neid, kel ootamatult vaja võrguühendusega arvutit.

Nii nagu raamatukogus, on siingi nõudlus arvuti ja printimisteenuse järele suurim suvel, kui linn turiste täis.