Paikre murrab jäätmeseadust

Tegemist on mahuka, põhjaliku majanduslikku ja juriidilist analüüsi sisaldava mureliku dokumendiga, mis teeb seadusandjale ettepaneku lubada jäätmeveoturule omavalitsustele kuuluvad jäätmekäitlusettevõtted, ilma et oleks vaja korraldada keerulisi ja tihti kulukaid riigihankekonkursse.

Paikre ettepanekut lugedes saab selgeks, et riigi poolt on põhiprobleemiks korraldatavas jäätmekäitluses uue riikliku jäätmekava vastuvõtmine aastateks 2009–2016, mis on suunatud rohkem jäätmete põletamisele ja vähem liigiti kogumisele ning järelsortimisele.

Selle tulemusena veetakse jäätmeid põletusse pikkade vahemaade taha ning eel- ja järelsortimisele rajatud regionaalsed jäätmehoolduskeskused, nagu seda on Paikre, jäävad ilma suurest osast jäätmevoost.

Ohtu satuvad aastaiks 2003–2008 koostatud segaolmejäätmete sortimisele ja taaskasutusse andmisele rajatud prügimajanduse arengukava alusel tehtud suured investeeringud.

Omavalitsustele kuuluvad jäätmefirmad ongi juba sattumas raskesse majandusseisu. Näiteks OÜ Paikre ligi 300 000 euroni küündinud mullune aastakasum on tänavu kahanenud pea 400 000euroseks kahjumiks.

Kuigi Paikre maksis tänavu kevadel Pärnu linnale ja Paikuse vallale 200 000 eurot omanikutulu, on ettevõttel tulnud sel aastal kulusid vähendada. OÜ Paikre nõukogust astus tagasi üks selle liige Peeter Saunpere, tehes seda enda kinnitust mööda just sellepärast, et nõukogu tervikuna ei kiitnud heaks küllaldast kokkuhoiupoliitikat.

Samal ajal on prügivoogude vähenemises koos korraldatud jäätmeveoga oma osa olmesegajäätmete üldisel koguselisel kahanemisel.

Aastail 2008–2010 vähenes kogutud segaolmejäätmete hulk enam kui 80 000 tonni võrra.

Jäätmevoogude kahanemisele on aidanud kaasa avaliku suhtumise kujundamine jäätmete vähendamiseks. Näiteks käesolev nädal on Eestis kuulutatud prügi vähendamise nädalaks. Prügi sihipäraselt keegi tootma ei hakka.

Jäätmekava nõuab prügi

Aastail 2002–2012 on rajatud Eestis kuus jäätmekäitluskeskust ja niisama palju jäätmejaamu tootmisvõimsusega 350 000 tonni aastas, mille järelsortimismaht ulatub 100 000 – 150 000 tonnini aastas. Aga 2010. aastal koguti Eestis segaolmejäätmeid “ainult” 236 751 tonni. Seega on prügi vähem kui võimsusi selle töötlemiseks.

Peale jäätmekäitluskeskuste ja -jaamade on aastail 2010–2012 rajatud või rajamisel suurfirmade Veolia ja Ragn-Sellsi prügilad koguvõimsusega 220 000 tonni aastas ning IRU jäätmepõletusplokk.

Segaolmejäätmetest on uuringute järgi 84% põletuskõlblik, seega kõlbab ahju panna 230 000 – 240 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Selle koguse peale peetaksegi lahingut.

Omavalitsustele kuuluvad jäätmefirmad kardavad hankekonkursse, kus suurfirmad võivad turuosa nimel lükata nad dumpinguhindadega kõrvale.

OÜ Paikre tehtud jäätmeseaduse muudatuse ettepaneku tagamaa ongi, et jäätmepõletus “on tekitamas probleeme nii riigile kui ka jäätmekäitluskeskustele, mis valdavalt on avalik-õiguslikus seisundis”. Olukorra normaliseerimiseks loob OÜ Paikre väitel eeldused „in house’i lubamine jäätmekäitluses“.

Rahvale antakse lubadusi

Kui seadusandja annaks omavalitsustele kuuluvatele prügiettevõtetele õiguse korraldada nn majasisest tehingut (in house), muutuks jäätmekäitlussüsteem elanikkonnale “paindlikumaks, mugavamaks ja süsteem saaks kontrollitud rahva enda poolt”.

“Lähtutakse kliendi vajadustest ega tehta iga lisaliigutust tasuliseks,” kirjutatakse riigikogu keskkonnakomisjonile. “Avalikesse kohtadesse rajatakse jäätmepunktid, et elanikel oleks mugavam ja eelsorditud jäätmeid rohkem.”

Seadusandjale lubatakse, et teenuse “hind saab olema stabiilne ja madal”, sest ei sõltuta enam turukonkurentsist.

Pikem turul toimetamine ja turu suurus – Paikre puhul Pärnu linn ja Paikuse vald – võimaldab hinda langetada. Pealegi on omavalitsusel võimalik talle kuuluvat ettevõtet suunata ja teenitava vaba kasumi saab anda omavalitsustes heakorra teenistusse.

Mõistagi aitaks suurenev prügivoog parandada OÜ Paikre taoliste, omavalitsustele kuuluvate jäätmekäitluskeskuste majanduslikku seisu ega muudaks mõttetuks lähiaastatel tehtud investeeringuid.

Keskkonnakomisjonis arutati asja

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas jäätmemajandust riigis 6. novembril. Riigikogu pressitalituse edastatu põhjal tehti seal ettepanekuid jäätmeseaduse muutmiseks, pakuti muuhulgas välja korraldatud jäätmeveo süsteemist loobumist ja naasmist vabaturu regulatsiooni juurde.

Eesti jäätmekäitlejate liidu aseesimees, Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles liidu nimel, et uus regulatsioon peaks olema kasulik eelkõige kliendile, aga ka ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele.

Eesti linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ja Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor Ott Kasuri jäid selles suhtes kahtlevale seisukohale, pidades vajalikuks ennekõike muuta jäätmemajanduse arengukava, siis seadust.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus pidas jäätmekäitluse süsteemi täiustamist vajalikuks.

Keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann puudutas oma tööst riigikogus rääkides samuti kõnealust arutelu (vt PP 16. nov), öeldes, et mitme seadusemuudatusettepaneku seas võeti vaagida OÜ Paikre soov teha jäätmeseadus ümber, nii et jäätmevedu saaks edaspidi korraldada oma ettevõtete kaudu.

Keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase sõnade järgi tuleb selle teema juurde komisjonis veel tagasi pöörduda.

“Kõigi võimalike muudatuste eelduseks peaks olema kaks peamist taotlust: esiteks, et need teevad kodaniku jaoks prügimajanduse mugavamaks ja soodsamaks, ja teiseks, et keskkond muutub puhtamaks ja turvalisemaks,” ütles Lukas. “Muudatusi ainult muudatuste pärast me ei tee.”

Kaksipidi arvatakse kohapealgi

OÜ Paikre nõukogu liikme kohalt lahkunud Saunpere on Paikre jäätmeseaduse muudatusettepanekute suhtes eri meelt.

Tema arvates peaks jäätmeturul taastama vaba konkurentsi, et kliendid saaksid ise valida teenuseosutaja.

Saunpere ei pea õigeks kohalikule omavalitsusele kuuluva ettevõtte muutmist regioonis monopoolseks.

Paikre nõukogu liige, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann peab aga vallale kuuluvale ettevõttele töö kindlustamist õigeks ja pooldab keskkonnakomisjonile esitatud seadusemuudatusettepanekuid.

OÜ Paikre juhataja Teet Kurs viibib sel nädalal tööalases komandeeringus välismaal ega saanud sõna võtta.

Seaduse muutmise riiklik käik

16.10.2010 – riigikogu (RK) võttis vastu seaduseelnõu, millega muudeti jäätmeseadust, nii et see lubas omavalitsustele anda oma haldusalas jäätmeveoõigus jäätmekäitlusega tegelevatele omavalitsusele kuuluvatele ettevõtetele, kasutades riigihankeseaduses ette nähtud erandit, nn majasisest tehingut.

10.11.2010 – RK algatas ülalmainitud seaduse uue muutmisettepaneku arutelu, mis keelas jäätmekäitluses majasisesed tehingud.

18.11.2010 – RK majanduskomisjoni istungil otsustati saata seaduse muudatuse eelnõu esimesele lugemisele.

24.11.2010 – eelnõu esimesel lugemisel selgus, et kohalikke omavalitsusi eelnõu menetlusse ei kaasatud.

29.11.2010 – Lääne-Viru jäätmekeskus, Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus ja Eesti linnade liit juhtisid tähelepanu eelnõus esinevatele vastuoludele Eesti põhiseadusega ja avaldasid nördimust, kuidas eelnõu menetleti.

2.12.2010 – Eesti maaomavalitsuste liit palus kaasata seadusemuudatuse menetlusse omavalitsused, keda sisetehingu keelustamine jäätmevedude korraldamisel otseselt puudutab.

9.12.2010 – majanduskomisjoni istungile omavalitsuste esindajaid ei kutsutud.

9.12.2010 – Paikuse vallavalitsus esitas RK majanduskomisjonile ettepaneku seadusemuudatust mitte ellu rakendada, millega ühines Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus.

1.10.2011 – jõustus seadus, mis keelustas omavalitsustel jäätmekäitluses nn majasisesed tehingud talle kuuluvate jäätmekäitlusfirmadega.

Allikas: OÜ Paikre ettepanekud RK keskkonnakomisjonile