Uus aasta toob valguse, raha ja teid

Tänavavalgustuseks planeerib linnavalitsus 40 protsenti rohkem raha kui tänavu. Sellest 27 protsenti on mõeldud kallima elektrienergia eest tasumiseks, kuid raha jääb sellekski, et pirne tagasi keerata. “Suurt tänavavalgustamise vähendamist enam ei tule, enamik lampe põleb, võib-olla kõrvaltänavatel on mõni pirn välja keeratud,” ütles abilinnapea Romek Kosenkranius.

Busse pannakse juurde

Selle aasta 15. detsembrist tihendatakse bussiliine. Uue liini bussina hakkab Vana- ja Uus-Saugast alustav number 12 Riia maanteed pidi sõites Tammsaarest Maisse keerama. Number 14-le lisandub varahommikune ja hilisõhtune ring, ka mööda Tammsaare puiesteed sõitvad 15, 16 ja 17 saavad varahommikused ja hilisõhtused lisabussid.

Muudatusi, mis puudutavad Ehitajate teest põhja pool töötavate inimeste töölejõudmist või Tammiste raudteejaama juures elavate õpilaste koolist kojujõudmist, on teisigi. Liinivõrk suureneb 7,4 protsendi võrra, järgmise aasta eelarvekavas on bussiliikluseks 160 000 eurot rohkem.

Õpetajate palk tõuseb 1. jaanuarist 11 protsendi võrra. Riik annab sellest poole, ülejäänu makstakse linnakassast.

Linnapea Toomas Kivimägi sõnutsi üritab ta eelarve kahe lugemise vahel leida 11 000 – 12 000 eurot, et tõsta kolme–nelja protsendi võrra Tammiste hooldekodu töötajate palku. Raamatukogu töötajatel on lootust väikesele palgatõusule, kui endise arendusjuhi töötasu laiali jagatakse.

Raha saavad juurde linnaametnikud, lasteaiatöötajad ja teisedki, kelle palku 2010. aasta alguses viie või kümne protsendi võrra kärbiti. Kivimägi jutu järgi antakse neile, kellelt võeti palgast kümnendik, 2013. aasta 1. jaanuarist tagasi viis ja 2014. aasta 1. jaanuarist ülejäänud viis protsenti. Kelle palgakärbe oli viis protsenti, saavad uuest aastast tagasi viis protsenti või selle osa, mida neil tänavu veel taastatud pole.

Uued jalutamisvõimalused

Järgmise aasta suuremate objektidena nimetas Kivimägi Jaansoni rada, rannapromenaadi pikendust ja 536 000 euro eest tänavate remonte. Jõe vasakkaldale pikendatav Jaansoni rada peaks valmima sügisel, Kanali tänava pikenduselt Papiniidu tänavale viiv kolme–nelja meetri laiune kergliiklustee suve lõpuks. Mõlema ääres on peale valgustite pinke ja laste mängukohti.

Tänavate remontidest on Kivimägi jutu järgi suurim Savi tänava remont, mida alustatakse KEKi juurest. “Vaatame, kui kaugele jõuame. 2014. aastal saab jätkata,” lausus ta.

Oja tänaval algab Rääma koolist haigla poole kõnnitee ehitus, kõnnitee edasiehitamist jätkatakse Merimetsa tänaval. Laia tänava remondiks tellitakse projekt.

Hulk raha kulub Kalevi staadioni ja Koidula gümnaasiumi uuendamise projekteerimiseks. Kui õnnestub saada Euroopa Liidu toetust, hakatakse Loode-Pärnu tööstuskülas tänavavõrku ja kommunikatsioone välja ehitama.

“Esialgu kolm tänavat, mis tagaksid juurdepääsu ligi paarikümnele tootmismaa kinnistule. Projekti maht on 1,18 miljonit eurot, sellest on linn järgmiseks aastaks planeerinud eelarvesse 176 000. Üle pika aja üks suurem investeering, mis on kavandatud linnaeelarvesse ettevõtluse toetamiseks,” kõneles Kosenkranius.

Eelarvekava näeb ette Lastestaadioni korvpalliväljaku renoveerimist, Kunstide maja fassaadi korrastamist, ülekäiguradade ohutumaks muutmist ja palju muud, mida pärnakad on ammu oodanud. Kõige uue kõrval on arvestatud sellegagi, et kütteks tuleb järgmisel aastal kulutada 20 ning vee ja kanalisatsiooni hinna tõusuks 17 protsenti rohkem raha.

Võlakoormus lubatu piiridesse

Järgmise aasta lõpuks täidab Pärnu linnavõim ühe oma olulisematest eesmärkidest ja viib linna võlakoormuse riigi lubatud piiridesse. Omavalitsustele, mille netovõlakoormus on üle 60 protsendi eelarveaasta põhitegevuse tuludest, ei anta ELi toetusi. Järgmise aasta lõpuks kavandatava 55,9- protsendise võlakoormusega on Pärnu taas abikõlblik.

Võlakoorma vähendamiseks on linnavalitsus 2010. aasta algusest kulusid kärpinud. “Ega selleks suurt muid võimalusi olnudki. Nüüdseks on pingutused vilja kandnud ja järgnevate aastate suhtes kindlus saavutatud,” rääkis Kivimägi.

Palgakärped, ühistranspordi mahu vähendamine, tänavalampide keeramine – kõik need ja teised kokkuhoiumeetmed on linna igapäevaseid kulutusi vähendanud umbes 6,39 miljoni euro võrra. Järgmisel aastal tasutakse pankadele 4,35 miljonit eurot ja uuendatakse laenulepinguid, et pangaintresse vähendada ja laenuperioodi pikendada.

“Aastatel 2007–2009 võetud laenudel sai tagasimakse ajatada arengukava lõpuni ehk ligi viieks aastaks. Selline oli seadus. Nüüd on tähtajad pikemad ja intress poolteise protsendi kandis,” kõneles Kivimägi.

Linnapea tõdes, et Pärnu üks kulukamaid kohustusi on endiselt spordihalli kasutusvaldusleping, ent OÜ Steniardiga on õnnestunud kokku leppida, et aasta alguses maksab linn kogu aastasumma ja intressi ei tasu. Seetõttu pole enam mõtet laenu võtta ja kasutusvaldust korraga tasuda.

Keskmine palk tõuseb 770 euroni

Makse loodab linn järgmisel aastal koguda 6,4 protsenti rohkem kui tänavu. Eelarve tuludest moodustavad maksud 51, riigitoetused 31 ning tulu kauba ja teenuste müügist 16 protsenti.

Üksikisiku tulumaksu puhul on arvestatud, et pärnakate keskmine sissetulek kasvab tänavuselt 741 eurolt 770 euroni kuus. Alla 1500 ruutmeetri suuruse kodualuse maa maks kaob, suuremate kinnistute maamaks tõuseb. Ärimaa maks suureneb viiendiku võrra, tootmismaa maks jääb samaks.

Eelarve tulude suuruseks on prognoositud 45,8 ja kuludeks 46,4 miljonit eurot. Vahe kaetakse selle aasta jäägi arvelt.

Järgmise aasta eelarve tulemiks kavandatakse 2,5 miljonit eurot. Tulem on summa, mis õnnestub igapäevaelust kõrvale panna ja näitab majandamise efektiivsust.