Pärnu linnavalitsuse algatatud konkursi “Ettevõtlik pärnakas” eelmise vooru äriplaanidest tunnistas komisjon parimaks vanade jalgrataste taastaja ja uute ehitaja Artur Maieri äriplaani. Hakkaja noore mehe kätetööd näeb maavalitsuses, hoone teisel korrusel asub ettevõtlus- ja arenduskeskus, kus Maier sai oma mõtte arendamise julgustust ning soovituse osaleda linnavalitsuse algatatud ettevõtluskonkursil. Tulemus oli peapreemia – 3000 eurot.
Ettevõtlikkuse edendamisele ja uuenduslike ettevõtete loomisele kaasa aitav konkurss on taas käima lükatud. Ideede esitamise tähtaeg pole mägede taga: 1. detsembriks peavad need jõudma Suur-Sepa tänavasse linnavalitsuse arenguteenistusse.
Pärnu linnavalitsuse linnaarengu vanemspetsialist Grete Kukk, kas konkursi tingimused on samad mis esimesel korral?
Tingimused on samad. Me ei ole konkurssi kitsendanud mingi teemaga, kuid sooviksime huvitavaid ja uuenduslikke ideid. Kuna tegu on ettevõtluskonkursiga, peaks olema mõeldud kasumit teeniva ettevõtte loomisele. Esitatav äriidee tuleks võimalikult palju lahti kirjutada, juhinduda meie kodulehel toodud punktidest. Mõte peaks teostuma Pärnumaal.
Erinevus on ideede esitamise tähtajas. Mullu oli see 31. detsember, tänavu 1. detsember, sest kui inimestel juba jõulumeeleolu tuleb, ei mõtle nad enam konkursile.
Mis saab pärast 1. detsembrit?
Äriideed vaatab 5. detsembril läbi žürii eesotsas abilinnapea Romek Kosenkraniusega. Valikusse jääb 25 särtsakamat, kindlale teostusele rajanevat ja enim läbi mõeldud mõtet. Oma sõna ütlevad žüriis riigikogu liige, IT-ettevõtja Andrei Korobeinik ja pärnakaile KredExist tuntud Lehar Kütt.
Eelmisel aastal valis žürii välja 26 äriideed, mille esitajad said võimaluse osa võtta koolitussarjast. Äriplaane laekus lõpuks 15 ja nende esitamata jätmise põhjusena toodi näiteks seda, et koolituse ajal mõisteti: äriidee sellisel kujul ei teostu.
Millises valdkonnas oli esimesel konkursil enim üllatajaid?
Üllatajaid? Kõige rohkem äriideid esitati Pärnule omaselt turismi ja teeninduse alal. Konkursist osavõtnud on registreerinud mitu ettevõtet, nende elujõulisuse selgitab aeg. Eelkõige olen jälginud kolme esikohaomaniku käekäiku, peapreemia pälvinust oli juba juttu, teisele kohale jäänute tantsukool tegutseb. Kolmanda koha omanikud plaanisid teha infotulbad. Aga ettevõtlusega alustamise, turundus-, müügi- ja tootearenduskoolitus ei jooksnud kellelgi mööda külgi maha.
Tahaks, et inimesed ei kardaks esitada oma mõtteid ega laseks ennast mõjutada kõrvaltvaatajate, kõige vähem netikommentaatorite arvamustest, sest idee on teostaja oma ja sellega tuleb tal minna lõpule.
Kes on seekord koolitajad?
Jätkame suures osas nende koolitajatega, kellega eelmisel aastal oli väga hea koostöö. Janno Siimer, Harald Lepisk ja Lenno Põder näiteks. Püüame koolitusi lõimida, et võimalikult vähe materjali korduks. Uus koolitaja on meil näiteks Sirje Tammiste, kes lubas jagada teadmisi ajaplaneerimise ja enesemotiveerimise kohta. Vahel on teadmistest tähtsam pealehakkamine, “mis nüüd mina” mõttest jagusaamine.
Millal selguvad paremad äriplaanid?
Kevadel. Koolitus lõpeb märtsis. Seejärel ootame konkursist osavõtjatelt oma äriidee kohta konkreetset äriplaani.