Kihnlased viivad täna peaministrile, põllumajandusministrile ja keskkonnaministrile ning UNESCO rahvuskomiteele kirja, et Kihnu umbes 60 kalastajaperet saaks edasi hoida UNESCO pärandi alla kuuluvat Kihnu traditsioonilist elu ja tegelda räimepüügiga.
Praegu on Liivi lahel ühine kvoot, mandri rannakalurid püüavad selle ruttu täis ja kui räimeparved hiljem Kihnu juurde jõuavad, ei tohi neid enam püüda. Kirjas nõutakse omaette räimepüügivõimalust ja kvoodi suurendamist, ühtlasi ka räimemadalatele planeeritava tuulepargi uuringute tellimist ning traalpüügi piiramist, vahendas ERRi uudisteportaal.
Kihnu aukodanik Mark Soosaar rääkis ETV saatele "Terevisioon", et mure Kihnu ja Manija traditsioonilise elu pärast on väga suur. "Kihnu kultuur ripub juuksekarva otsas, sest kui Kihnu ja Manija mehed ei saa kindlat räime väljapüügikvooti, siis üksjagu neist lõpetab kalapüügi. Juba mitu perekonda on siit saartelt välismaale lahkunud," tõdes ta.
Soosaar selgitas, et kui 2002. aastal esitati Kihnu kultuur UNESCOsse, võttis valitsus endale kohustuse toetada alustegevusi: põllumajandust, karjakasvatust ja kalandust.
Pöördumises on esitatud kaks soovitust. "Kihnule ja Manijale on vaja ära määrata kindel räimepüügikvoot ja meie arvates on see vähemalt 1500 tonni aastas. Seda kvooti on võimalik võtta traalpüügist, sest traalidel jääb 10-15% igal aastal välja püüdmata ja seda on juba viis aastat järjest solgutatud aastast aastasse. Me ei saa aru, miks seda hoitakse. Oleme väga mures, et kui kihnlastele ei ole tagatud räime väljapüük, siis võib asi saarel lõppeda sotsiaalse katastroofiga," rääkis Soosaar.