Romek Kosenkranius: Busse tuleb liinidele juurde ja tänavavalgustus taastub

Romek Kosenkranius
, Pärnu abilinnapea (Toomas Kivimägi valimisliit)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Romek Kosenkranius.
Romek Kosenkranius. Foto: PP

Kuigi valimiste eel meeldib nii mõnelegi poliitikule iga vähegi jutuainet pakkuvat teemat kuumana hoida, on kired Pärnu bussiliikluse ümber vaibuma hakanud. Eks iga uus asi vaja harjumist ja selleks on bussikasutajatel nüüd aega olnud neli kuud.

Ma olen jätkuvalt kriitiline ümberkorralduste teavituse ja linnavalitsuse majandusosakonna tegematajätmiste suhtes. Siiski ei saa ma nõustuda väidetega, et valdavale osale linlastest on uus ühistranspordikorraldus halvem aasta tagasi kehtinud ühistranspordiskeemist.

Selliste väidete esitamisel mängitakse tihti ülesköetud emotsioonidel, argumenteerimata arvamustega, vehitakse olematu-küsitava väärtusega statistikaga.

Mõni nädal tagasi käsin külas lastekodus, kus üks poistest ütles, et Pärnu bussiliiklus pidi jama olema. Ei, ta ise ja sõbrad on väga rahul, aga ajalehes ometi kirjutati nii.

Head ja vead

Uuendatud ühistranspordisüsteemi käivitamisel oli ette teada, et bussiliiklust tuleb sügisel kohendada. Ilmselt ei suuda kõige paremate kogemuste-teadmistega logistikudki välja mõelda süsteemi, mis praktikas esimesest päevast 100 protsenti toimib. Teoorias on see kindlasti võimalik, kuid tõe kriteeriumiks jääb ikka praktika.

Ühistranspordisüsteem pole raiutud kivisse ja vajab kindlasti aeg-ajalt kohendamist, sest inimeste liikumismarsruudid muutuvad ajas. Kehtiv transpordi arengukava näeb ette iga-aastase liinivõrgu optimeerimise vastavalt busside kasutuskoormusele.

Seetõttu otsustasime GoBusi juhtidega juba läinud suvel, enne uue süsteemi rakendamist, et selgitame välja uue süsteemi kitsaskohad ja teeme ühistranspordis muudatusi detsembris.

Tänan kõiki inimesi, kes andsid tagasisidet asjade kohta, millega logistikud ei suutnud uue süsteemi kokkupanemisel arvestada. Ma tänan neid, kes suutsid vältida ebakonstruktiivset ja subjektiivset kriitikat stiilis “uus bussiliiklus ei meeldi!”. Ja neid, kes ei astunud anonüümse netikommenteerimise libedale teele.

Eelkõige pean tänuga silmas neid linnakodanikke, kes tegid linnavalitsusele konkreetseid kirjalikke ettepanekuid, mida ja kuidas ühistranspordis muuta. Samuti suur tänu volikogu noortekogu noortele, kes tegid uuringud ja kogusid arvamusi ühistranspordi kohta noorte seas! Sealtki saime palju vajalikku tagasisidet.

Kahe kuu jooksul laekus linnavalitsusele üle poolesaja muudatusettepaneku, mida koos GoBusi juhatuse ja logistikutega analüüsiti. Analüüsi alusel esitasid logistikud liiniveo muudatusettepanekud, mille rakendumisel lisandub järgmisel aastal 124 081 liinikilomeetrit ehk üle seitsme protsendi praegusest liinimahust.

Ütlen kohe ausalt ära: osa ettepanekuid jäi kõrvale seetõttu, et nende rakendamine on ebamõistlikult kallis. Põhimõttelisi muutusi ühistranspordiskeemis ei tule, küll lisandub üks täiesti uus liin ja muudetakse osal liinidel busside väljumisaegu või veidi sõidumarsruuti.

Põhimõtteliselt näitas analüüs kolme suuremat probleemi. Esiteks Uus-Sauga/Vana-Sauga piirkonna ühendus kesklinnaga, teiseks Mai rajooni ja Riia maantee vaheline ning kolmandaks kesklinna ja Savi tänava tööstuspiirkonna vaheline ühendus.

Samuti esines ettepanekutes tihti soov, et bussid sõidaksid õhtuti senisest kauem ja varahommikuti ei oleks vahepause ehk bussid sõidaksid kogu päeva ühesuguse graafikuga – see oligi uue ühistranspordisüsteemi üks olulisemaid eesmärke.

Kolmanda ja väikseima rühma moodustasid ettepanekud, mille arvestamine muudaks küll mõnel inimesel või väikesel elanikerühmal ühistranspordi kasutamise praegusest mugavamaks, kuid nende muudatuste rakendamine on nii väheste bussisõitjate puhul ülemäära kulukas.

Kui kahe-kolme inimese soovi järgi peaks hakkama buss sõitma iga päev 10–20 lisakilomeetrit, muutub bussiliin sadadele ülejäänud sõitjatele ebamugavamaks ja enamik ei jõuaks kõrvalepõike tõttu enam õigeks ajaks soovitud peatusesse.

Muudatused

15. detsembrist hakkavad linnaliinidel kehtima järgmised muudatused: liinil number 12 hakkab sõitma buss, mis likvideerib Uus-Sauga ja Vana-Sauga poolt tulles 40minutise augu graafikutes ja Mai elamurajooni ja Riia maantee vahel tekib otseühendus, nagu seda oli paljudes ettepanekutes soovitud.

Buss number 12 hakkab sõitma 17 korda päevas, 6.30–23.18. Buss väljub pooltunnil Koidula gümnaasiumi peatusest, sõidab läbi Mai Tammsaareni, keerab sealt Riia maanteele, edasi läbi kesklinna Uus- ja Vana-Sauga tänavatele ning vastavalt tagasi.

Liinil number 14 lisatakse varahommikune ja hilisõhtune bussiring, et mitmes vahetuses töötavad inimesed saaksid hommikul mugavamalt tööle ja hilisõhtul teisest vahetusest koju. Parandamaks ühendust hommikul vara ja õhtul hilja Tammsaare puiesteele, lisatakse sinnagi mõlemaks puhuks kolm bussi.

Buss number 17 hakkab tegema lisaringi varahommikul, et töötajad liimpuiduvabrikusse või mujale Savi tänava piirkonda tööle jõuaksid. Samuti on Ehitajate tee äärsed elanikud soovinud, et number 17 sõidaks haigla poole tagasi mööda Ehitajate teed Niidu tänavani ja sealt Oja tänava kaudu Papiniidu sillale.

Mai ja Raeküla elanike palvel alustab buss number 17a alates 15. detsembrist oma ringe Mere peatuse asemel Ühisgümnaasiumi peatusest.

Bussijuhtidelt saadud info põhjal ei kasuta number 6 liinil sõitjad Papiniidu peatust, seetõttu ei tee 6 enam 15. detsembrist ringi Papiniidu ristmik – Riia maantee – Raja – Mai, vaid sõidab Maist otse Koidula gümnaasiumi peatusesse. Selline korraldus võimaldab paljudel inimestel jõuda number 14 bussi peale Raeküla suunas.

Liini number 7 on detsembrist pikendatud kell 13.28 Jaama tänava lõppu, et Jaama tänava ääres oleva Sauga valla elamurajooni lapsed saaksid otse koolist koju.

Samuti on alates novembrist tellitud õpilasveo ringid vabakooli, Ülejõe gümnaasiumi ja Rääma põhikooli juurest Raba ujulasse, et lapsed saaksid mugavalt ja tasuta kohustuslikes ujumisõpetuse tundides käia.

15. detsembrist kehtima hakkavate liinimuudatuste kohta paneb GoBus informatsiooni üles ootekodadesse ja peatusepostide infotorudesse.

Üle linnapiiri

Linnapiiri ületavate liinide puhul pole midagi muutunud. Pärnu lähiümbruse vallad on küll huvitatud linnaga ühise transpordivõrgustiku väljaarendamisest, kuid lähiajal ilmselt suuremaid samme ühistranspordis ette võtta ei söandata.

Sauga vald ei ole liinide 11, 13 ja 16 muutmise ettepanekuid teinud ja Paikuse vald teatas, et nad ei soovi bussi number 15 marsruuti oma territooriumil. Nii lõpetab 15 osal ringidel juba Reiu–Raeküla terviseraja alguses ja osal ringidel sõidab sealt edasi.

Paikuse Keraamika tänava elanike palvel on tehtud vallavalitsusele ettepanek pöörduda maavalitsuse poole, nihutamaks bussi number 40 väljumisaega viie minuti võrra, et Paikuse elanikel oleks võimalik senisest mugavamalt kasutada linna ühistransporti.

Hea uudisena märgin veel, et järgmisel kevadel ja suvel saab Pärnu linn viis uut ja moodsat madalapõhjalist maagaasibussi MAN Lion City CNG ja maagaasi-hübriidbussi TATA Area Hybrid, mis hakkavad teenindama linnaliine. Busside tarnimiseks on maanteeamet sõlminud tehastega lepingud.

Tegemist on loodussõbraliku ühistranspordiga: gaasibussid kasutavad surugaasi, mis on poole ökonoomsem ja mitu korda loodussõbralikum kui diislikütus. Gaasi-hübriidbussid kujutavad endast täiesti uue tehnoloogiaga sõidukeid, mis osaliselt sõidavad elektri jõul, kasutades selles väikest diiselgeneraatorit ja pidurdusjõudu. Elektri puudumisel põletatakse mootoris surugaasi.

Tänavavalgustusest

Kindlasti on paljud linnakodanikud märganud, et tänavavalgustus on teinud läbi mitu positiivset muutust. Kui mõni aasta tagasi olime linna suure võlakoormuse ja majandussurutise tõttu sunnitud kogu tänavavalgustust vähendama 30–40 protsenti, siis viimase aastaga on linnatänavatel valgust andvate laternate arv jõudsalt kosunud.

Pärnu tänavalaternate arv on mõne aastaga kasvanud paari tuhande võrra ja jõudnud umbes 7200ni. Kirjutan sellepärast “umbes”, et laternaid paigaldatakse pidevalt juurde ja vanu, energiakulukaid laternaid vahetatakse välja ökonoomsemate ja odavamate naatriumlahendusega lampide vastu.

See tagab energia kokkuhoiu ja võimaluse majanduskriisi ajal välja lülitatud tänavalaternad uuesti helendama panna. Kaalusime LED-valgustuse kasutamist, kuid see tehnoloogia on veel liiga kallis ja meie kliimas õrn.

Pakutud kvaliteetsed LED-lahendused on üle kümne korra kallimad kui naatriumlahendusega tänavalaternad. Samuti ei pidanud LED-valgustid ühel katsetänavaist Eesti ilmastikule vastu ja elanikud palusid need naatriumlaternate vastu tagasi vahetada.

Avatud elektriturg toob kaasa hinnatõusu, kuid selle riski maandamiseks oleme suurendanud järgmise aasta eelarvest tänavavalgustusele eraldatavat osa ja praegu korraldame elektriostu riigihanget, mis peaks andma meile võimalikult soodsa hinnaga elektri.

Praegu on tänavalaternaist toiteta veel 6,5 protsenti, kuid majandusosakonna hinnangul saavad needki tänavavalgustust hooldava AS Elwo abiga elektriühenduse hiljemalt tulevaks kevadeks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles