Pärnu koeravabrikud toodavad praaki

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helery Luik on veendunud et Yorkshire’i terjer Lotte (vasakul) ei saanud usse mitte vaktsineeritud Annult, vaid need olid tal juba ostes kaasas. Sama olevat talle kinnitanud ka veterinaararst.
Helery Luik on veendunud et Yorkshire’i terjer Lotte (vasakul) ei saanud usse mitte vaktsineeritud Annult, vaid need olid tal juba ostes kaasas. Sama olevat talle kinnitanud ka veterinaararst. Foto: Erakogu

Pärnus Mai tänava korterites sisse seatud koeravabrikud toodavad praaki. Viimase kuu jooksul on looja karja läinud vähemalt kaks neist soetatud Yorkshire’i terjerit. Nii mõnigi koer aga kannatab tõsiste tervisehädade käes.

Naabrinnadest koerakasvatajate käest ostetud loomade ühiseks tunnuseks on ussidest tingitud kõhuhädad ja seegi, et loomad vahetasid omanikku ühegi paberita. Ehk siis ostjad ei saanud kaasa ei Eesti kennelliidu väljastatud tõutunnistust ega ostu-müügilepingutki.

Keilas elav Kredi Rohelpuu ostis Eesti kennelliidus registreeritud Pärnu koerakasvataja Inga Jakovleva käest novembri alguses 350 euro eest Yorkshire’i terjeri. “Nende enda koerad seal kodus näevad väga head välja – läigivad nagu prillikivid ja kodu on puhas,” ei tekkinud Rohelpuul enda sõnade kohaselt kahtlustki, et ta võiks saada haige looma.

Ometi pidi Rohelpuu juba päev hiljem oksendava, kõhulahtisuse ja loiduse all kannatava koeraga arsti juurde pöörduma. Tohter diagnoosis loomal ussid ja määras vastava ravi, mis paraku tulemust ei andnud.

Koer, kellega vahepeal käidi veel paaril korral arsti juures, pidas vastu neli päeva, laupäeva hommikuni, kui Rohelpuu leidis lapsele ostetud looma poolsurnuna põrandalt lebamas. “Tal oli kõht nii lahti, et sealt tuli ainult vett,” mäletab Rohelpuu koera seisukorda, kui temaga Tallinna loomade kiirabisse tõtati. Ent sealgi ei suudetud koerakest elule aidata, vaatamata neli tundi kestnud pingutustele ta suri.

Jooksis verest tühjaks

Enam-vähem samamoodi kulges Madis Tasase ja tema elukaaslase Helery Luige looma haiguslugu. Nemad soetasid 400 euro eest koera oktoobri lõpus ühest Mai tänava korterist, kus kennelliidus registreeritud kasvataja Larissa Ovtšinnikova ja tema tütar Svetlana Yorkshire’i terjereid kasvatavad ja müüvad.

Nemadki ei saanud koeraga kaasa tõutõendit. Ei tahtnudki, tunnistas Tasane. Tõutunnistuseta loom on tublisti odavam, sest nagu Svetlana ütles, maksavad paberitega Yorkshire’i terjerid oma paberiteta suguvendadest ligikaudu poole rohkem ehk siis vahemikus 600 kuni 800 eurot.

Selgi, Lotte nimeks saanud koerapreilil ilmnesid juba esimese nädala jooksul terviseprobleemid. “Kutsikas kakas rohkem kui sõi ja kaka oli verine. Kõht oli kutsikal ka punnis,” rääkis Tasane.

Pärnu väikeloomakliinikus fikseeriti kutsikal parasiidid, alustades ussidest ja lõpetades lestadega kõrvas. Loom pandi arstide soovitusel rangele dieedile ja talle tehti parasiiditõrje.

Koer näitaski paranemismärke, hakkas jälle isuga sööma ja oli rõõmus. Novembri viimasel päeval muutus ta aga taas loiuks ja keeldus sööki vastu võtmast.

Tallinna loomade kiirabikliinikus süstiti ülimadala kehatemperatuuri ja veresuhkruga koerale glükoosi ning soovitati teha veel üks ussitõrjekuur, kuna söömata olnud koera kohta ebanormaalselt punnis kõht lubas uskuda, et loomal on endiselt parasiidid.

Tagasi kodus, oli koer taas aktiivne ja mängis pere teise koeraga. Seda suurem oli pererahva ehmatus, kui nad öösel kella kolme paiku teise koera haukumise peale üles ärkasid ja leidsid Lotte krampides põrandal visklemas. “Järsku hakkas kutsikas verd oksendama ja jooksis üsna pea verest tühjaks,” kirjeldas Tasane võigast vaatepilti.

Defektiga tooraine

Ema-tütre koerakasvatusest aprilli algul 300 euro eest koera ostnud Kersti Eeskivi lemmik on küll elus, ent temagagi on perenaine pidanud seedehäirete pärast korduvalt arstide vahet jooksma. “Süda on paha ja oksendab,” kirjeldas ta koera vaevanud sümptomeid.

Praegu kahtlustatakse loomal peitmunandit, mis tuleb opereerida enne, kui see hakkab kasvajaid tekitama. “Niipalju kui koeraomanikud teavad, on see pärilik, mis tähendab, et koera isa või keegi perekonnast on ka peitmunandiga,” kahtlustab Eeskivi, et defektiga võivad olla juba koerte vanemad, keda kasutatavat ehk liigagi intensiivselt kutsikate tootmiseks. “Tal on kogu aeg kutsikad müügis,” põhjendas Eeskivi oma arvamust.

Elus on ka koer, kelle Merle Langsjö 21. juulil Jakovleva käest ostis. Küll olevat pahad lood tema sõbranna samalt müüjalt samal päeval ostetud kutsikaga. “Elab üks päev korraga: tasakaaluhäired ja üldse väga sant koer,” andis Langsjö sõbranna kutsika tervislikust seisundist ülevaate.

Tasakaaluhäired olevat tema hinnangul seotud ussidega, mis selgi loomal avastati. “Kolm päeva pärast ostu avastasime sõbranna koeral paelussid – täiesti paelussid, sellised lapikud, suured,” rääkis Langsjö.

Pole süüdi

Muidugi on võimalik, et kirjeldatud surma- ja haigusjuhtumid on tingitud õnnetute asjaolude kokkulangemisest ja koerakasvatajad pole meelega praakkaupa väljastanud.

Mõistagi eitavadki koerakasvatajad oma süüd. “Las inimesed toovad paberid, rääkida võib ju kõike,“ sõnas Svetlana, kes leiab, et näiteks Tasane ja Luik võivad olla ise oma loomakese surmas süüdi. “Mul arst ütles, et ussidesse ei saa surra, võib-olla oli siis midagi muud, võib-olla sai kusagilt viiruse, näiteks teine koer tõi midagi,” pakkus ta võimalike haigestumispõhjusi välja.

Samuti ei ole Tasane toonud talle veterinaari tõendit, mis kinnitaks, millesse, millal ja kas üldse tema käest ostetud loom surnud on. Seegi on tõsi. Nagu Luik möönis, ei lasknud ta koera lahata, kuna ei suutnud sel kurval ajal selliste asjade peale mõeldagi.

Jakovleva aga viitas Rohelpuu pretensioonile vastates võimalusele, et loomake võis surra arstide määratud vale ravi tõttu.

“Arst võib olla asjatundja, aga tema juures käivad ju erinevad tõud ja paljud arstid ei oskagi väikseid koeri ravida,” väitis enda väitel kuus aastat Yorkshire’i terjereid kasvatanud ja seetõttu neist väga palju teadev Jakovleva. “Kõhuhädade puhul võib anda kas söetableti või espumisaani. Aga mitte ussirohtu, mida ta oli juba saanud. See on keemia ja seda nii tihti ei tohi anda nii pisikesele,” nimetas ta vea, mille Rohelpuu oli arsti ettekirjutusel teinud.

Ometigi nõustus Jakovleva poole ostusummast Rohelpuule pärast kuid kestnud vaidlusi tagastama.

Paberid säästavad jamast

Nii Rohelpuu kui teiste vaidlused müüjatega oleks jäänud olemata, kui nad oleksid ostnud kennelliidu väljastatud tõutunnistusega loomad.

Sest nagu märkis Eesti kennelliidu büroojuhataja Ele Rõigas, peab kutsika ostja kennelliidu tõutunnistusega kutsika ostmisel saama peale tõutunnistuse kaasa ka ostu-müügilepingu.

EKLi soovituslik ostu-müügileping sätestab mõlema osapoole õigused ja kohustused, sealhulgas müüja kohustuse tagastada (osaliselt) ostja tasutud summa juhul, kui koeral on varjatud vead (näiteks peitmunandilisus, nabasong vm kaasasündinud terviserike).

“Olulise erinevusena võrreldes “paberiteta” ostetud koertega pakub enamik tõukoerakasvatajaid kutsikaomanikule vajadusel nõu ja abi koera kasvatamisel ja koolitamisel (loomulikult mõistlikkuse piires) – seda sageli koera elupäevade lõpuni,” tõi Rõigas veel ühe põhjenduse, miks eelistada paberitega koeri.

Seevastu lemmiklooma soetamine dokumente vastu saamata on tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnade kohaselt alati risk, mis jätab probleemidele lahenduse leidmisel sisuliselt ainsaks võimaluseks pöörduda kohtu poole.

Kui aga dokumendid on vormistatud, laieneb Turetski kinnitusel pretensiooni esitamise õigus lemmikloomatehingute puhul täpselt samamoodi, nagu ükskõik mis muu kauba puhul. Seda küll eeldusel, et müüja on juriidiline isik.

Küll aga tuleb Turetski teatel arvestada, et lemmikloomade juures on ääretult oluline seegi, kuidas neid on hoitud/hooldatud/toidetud. “Ehk kui mõnes punktis on ostja jätnud midagi korrektselt tegemata, siis ei ole selles osas vastutavaks lemmiklooma endine omanik,” toonitas Turetski.

Mõtlemisainet on

Ent kui ostu-müügilepingu nõudmata jätmist võib lugeda ostja enda mureks ja lohakuseks, siis tõutunnistuseta kutsikate müümine registreeritud koeramüüja poolt on Pärnu piirkondliku koerakasvatajate klubi juhatuse esimehe Tõnis Türgi kinnitusel tegevus, mida kennelliit taunib.

“Kui kasvataja müüb tõutunnistuseta kutsikaid, ei vormista ostu-müüki, ei anna veterinaarpassi, siis tal võib tulla sekeldusi,” sõnas Türk.

“Kennelliidul on võimalik panna talle aretuskeeld, ta ei saa registreerida oma koeri, ta võidakse kennelliidust välja visata, kaotada oma soodustused, nii et karistusvõimalusi on,” peab kasvataja Türgi sõnade järgi alati mõtlema, mida must müük talle kaasa tuua võib ja millega ta riskib.

Ent sama moodi peavad mõtlema ostjadki. “Inimesed analüüsivad looma ostes vähem kui kohviaparaati ostes,” jäetakse Türgi hinnangul tihti ostueelne kodutöö tegemata. Kas siis laiskusest või teadmatusest.

Viimase vältimiseks soovitab Türk pöörduda kas või nende büroo poole, et saada teada, mida looma ostes silmas pidada, milliseid dokumente nõuda ja millised on garantiid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles